Hermann von Buxhövden: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Hermann määrati [[1219]] Lihula (''Leal'') piiskopiks, kuid kuna selle vallutasid [[rootslased]], kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohuseid seal reaalselt täitma hakata. Selle asemel nimetati ta [[1224]] [[Tartu]] esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni [[1247]]. aastani. [[1242]] oli ta [[Jäälahing]]us ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud. |
Hermann määrati [[1219]] Lihula (''Leal'') piiskopiks, kuid kuna selle vallutasid [[rootslased]], kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohuseid seal reaalselt täitma hakata. Selle asemel nimetati ta [[1224]] [[Tartu]] esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni [[1247]]. aastani. [[1242]] oli ta [[Jäälahing]]us ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud. |
||
Oma elu lõpuaastad veetis Hermann [[Kärkna |
Oma elu lõpuaastad veetis Hermann [[Kärkna klooster|Kärkna kloostris]], surres seal 1248. ja [[1254]]. aasta vahel. |
||
[[Kategooria:Tartu piiskopid]] |
[[Kategooria:Tartu piiskopid]] |
||
Redaktsioon: 7. oktoober 2008, kell 13:46
Hermann von Buxhövden, Tartu piiskopina Hermann I (1163 – pärast 1248) oli saksa päritolu Liivimaa kirikutegelane ning Lihula ja esimene Tartu piiskop. Ta oli Albert von Buxhövdeni vend.
Hermann määrati 1219 Lihula (Leal) piiskopiks, kuid kuna selle vallutasid rootslased, kes peagi saarlaste poolt välja löödi, siis ei saanud Hermann oma ametikohuseid seal reaalselt täitma hakata. Selle asemel nimetati ta 1224 Tartu esimeseks piiskopiks, kelleks ta jäi kuni 1247. aastani. 1242 oli ta Jäälahingus ristisõdijate väe formaalne juht, kuid oma kõrge ea tõttu ta ilmselt otseses lahingutegevuses ei osalenud.
Oma elu lõpuaastad veetis Hermann Kärkna kloostris, surres seal 1248. ja 1254. aasta vahel.