Wilhelm von Fürstenberg

Wilhelm Fürstenberg (umbes 1500 – 1568) oli eelviimane Liivi ordu maameister 1557–1559.

Wilhelmi vanemateks olid Wilhelm von Fürstenberg ja Sophie von Witten. Ta suguvõsa pärines Neheimist. Liivi ordusse astus ta ilmselt juba noorelt ning saabus 1510. aastatel Liivimaale. 1523. aastal oli ta Aizkraukles (Ascheraden) majandusametnik (Schenk) ja 1524–1535 samas linnusepealik (Hauskomtur).

Aastatel 1535–1554 oli Fürstenberg Dünaburgi komtuur, olles seega küllalt oluline ordukäsknik. Et tema valdused külgnesid otseselt Leedu suurvürstiriigiga, siis pidi ta leedulastega küllaltki tihedalt suhtlema. Ent tema suhted nendega olid küllaltki halvad, sest Fürstenbergi komtuuriks oleku ajal leidis aset palju piirkonflikte ja lõpuks ka koadjuutorivaenus. Selle ajal sai Fürstenbergist aga juba Viljandi komtuur (1554–1557). Ta sai ordumeister Heinrich von Galeni usaldusaluseks ning valiti 1556 tema koadjuutoriks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid koadjuutorivaenuse ajal ning olnud sunnitud alla kirjutama Posvoli leppele.

Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt Tartu maksu ning selle tasumatajätmise järel algaski 1558. aastal Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas Taani-orientatsiooni, samas kui nii Riia peapiiskop kui ka uus Viljandi komtuur Gotthard Kettler soovisid Poola-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: Saare-Lääne piiskopkond müüdi 1559 Taani kuninga Frederik II vennale hertsog Magnusele ning Tallinn palus juba 1558 abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu Rootsiga ei kandnud vilja, sest kuningas Gustav Vasa oli liivimaalaste peale pahane 1554–1557 toimunud Rootsi-Vene sõja pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.

Komtuurkonda Fürstenbergil kaua valitseda ei õnnestunud, sest 1560. aastal piirasid Viljandi sisse venelased ning ehkki Fürstenbergi juhtimisel suutis kindlus neile edukalt vastu panna, langes see palgata jäänud palgasõdurite reetmise tõttu venelaste kätte. Fürstenberg ise viidi Venemaale vangi ning Ivan Julm olevat temast hiljem soovinud teha Liivimaa asevalitsejat, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses 1568. aastal.

Kirjandus

• Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 277 (lk 243–244).

Välislink

• Russow, Balthasar: Nye Lyfflendische Chronice, Rostock 1578

Eelnev Johann von Eickel	Dünaburgi komtuur 1535–1554	Järgnev Gotthard Kettler
Eelnev Heinrich von Thülen	Viljandi komtuur 1554–1557	Järgnev Gotthard Kettler
Eelnev Heinrich von Galen	Liivimaa ordumeister 1557–1559	Järgnev Gotthard Kettler
Eelnev Gotthard Kettler	Viljandi komtuuri kohusetäitja 1560	Järgnev Viljandi vallutati venelaste poolt