Esindusdemokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 13. september 2008, kell 19:26

Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. Parlamentaarses riigis valib ta oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis). Presidentaalses riigis (näiteks Venemaal, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka presidendi.

Esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia

Esindusdemokraatia vastandub otsedemokraatiale, mille puhul rahvas teostab oma vüimu otseselt. Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiaks.

Esindusdemokraatia probleemiks on see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Osalusdemokraatia probleemiks on aga suuremad kulutused iga küsimuse otsustamisel.

Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu, küla), esindusdemokraatiat suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit). Selleks, et vähendada üksikisikust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes kogukondades. Kõrgemate tasandite otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes tööjõudu (bürokraatia), kes tuleks ära tõmmata tootvalt (väärtusi loovalt) töölt.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-'''Esindusdemokraatia''' on [[demokraatia]] vorm, mille puhul [[rahvas]] [[võimu teostamine|teostab]]  [[rahva võim|oma võimu]] kaudselt, [[rahvaesindaja|esindaja]]te kaudu. [[Parlamentaarne riik|Parlamentaarses riigis]] [[valimised|valib]] ta oma  esindajad ainult [[parlament]]i (näiteks [[Eesti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s). [[Presidentaalne riik|presidentaalses riigis]] (näiteks [[Venemaa]]l, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka [[president|presidendi]].
+'''Esindusdemokraatia''' on [[demokraatia]] vorm, mille puhul [[rahvas]] [[võimu teostamine|teostab]] [[rahva võim|oma võimu]] kaudselt, [[rahvaesindaja|esindaja]]te kaudu. [[Parlamentaarne riik|Parlamentaarses riigis]] [[valimised|valib]] ta oma esindajad ainult [[parlament]]i (näiteks [[Eesti]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Rootsi]]s). [[Presidentaalne riik|Presidentaalses riigis]] (näiteks [[Venemaa]]l, USA-s) valib rahvas nii parlamendi kui ka [[president|presidendi]].
 ==Esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia==
-Esindusdemokraatia vastandub [[otsedemokraatia]]le, mille puhul rahvas teostab oma vüimu otseselt. Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse [[osalusdemokraatia]]teks.
+Esindusdemokraatia vastandub [[otsedemokraatia]]le, mille puhul rahvas teostab oma vüimu otseselt. Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse [[osalusdemokraatia]]ks.
 Esindusdemokraatia probleemiks on see, et aja jooksul [[riigivõim|võim]] kaugeneb rahvast. Osalusdemokraatia probleemiks on aga suuremad kulutused iga küsimuse otsustamisel.
-Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel ([[perekond]], [[korteriühistu]], [[küla]]), esindusdemokraatiat suuremate üksuste korral ([[linn]], [[riik]], [[riikide liit]]). Selleks et vähendada [[üksikisik]]ust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes [[kogukond]]ades. Kõrgematele tasanditele otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes [[tööjõud]]u ([[bürokraatia]]), kes tuleks ära tõmmata tootvalt (väärtusi loovalt) töölt.
+Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel ([[perekond]], [[korteriühistu]], [[küla]]), esindusdemokraatiat suuremate üksuste korral ([[linn]], [[riik]], [[riikide liit]]). Selleks, et vähendada [[üksikisik]]ust kaugele jääva esindusdemokraatia vahenditega tehtud otsuste negatiivset mõju üksikisikule, peab võimalikult palju kohalikke probleeme leidma lahenduse väikestes [[kogukond]]ades. Kõrgemate tasandite otsustada tuleb jätta ainult põhimõttelised küsimused. Nii pole ka vaja kõrgematele tasanditele suurtes kogustes [[tööjõud]]u ([[bürokraatia]]), kes tuleks ära tõmmata tootvalt (väärtusi loovalt) töölt.
 {{täienda}}