Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused

Suusatamise maailmameistrivõistlused on põhja suusaalade maailmameistrivõistlused, kus võisteldakse murdmaasuusatamises, suusahüppetes ja suusakahevõistluses (suusahüpped ja murdmaasuusatamine).

Suusatamise maailmameistrivõistlusi korraldab Rahvusvaheline Suusaföderatsioon (FIS).

Ajalugu

Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks.

Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti vastu otsus arvestada olümpiamängude võistlusi suusatamises ühtlasi maailmameistrivõistlustena.

Pärast Teist maailmsõda peeti maailmameistrivõistlused 1950. aastal Lake Placidis (USA). Seal otsustati ka, et edaspidi korraldatakse maailmameistrivõistlusi kord nelja aasta tagant.

Naissuusatajate esmakordne etteaste maailmameistrivõistlustel toimus 1954. aastal Falunis, kus neile oli kavas 10 km murdmaasuusatamine ja 3x5 km teatesuusatamine. Samas toimus ka NSVLiidu suusatajate esmakordne osavõtt niisuguse kaaluga võistlustest. Naistest tuli kahekordseks maailmameistriks Ljubov Kozõreva, kes võitis 10 km distantsi ja kuulus 3x5 km teatesuusatamises võitjaks tulnud NLiidu koondisesse. Meestest võitis suuusakuninga tiitli Vladimir Kuzin, võites 30 ja 50 km distantsid.

Maailmameistrivõistlustel tegid ilma peaaegu samad nais- ja meessuusatajad, kes olid oma nimed jäädvustanud suusatamise ajalukku taliolümpiamängudel. Mõningase erandi moodustasid ehk venelane Alevtina Koltšina (7 kuldmedalit) ja norralane Gjermund Eggen (3 kuldmedalit 1966. aasta MM-ilt).

Kuni 1980. aasta taliolümpiamängudeni olümpial kavas olnud põhja suusaaladel oli ka maailmameistrivõistluste väärtus.

1982. aasta maailmameistrivõistlustel määrati kindlaks, et järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel.

Maailmameistrivõistlused

• 1.1924 Chamonix, Prantsusmaa*
• 2.1925 Johannisbad, Tšehhoslovakkia
• 3.1926 Lahti, Soome
• 4.1927 Cortina d'Ampezzo, Itaalia
• 5.1928 Sankt Moritz, Šveits*
• 6.1929 Zakopane, Poola
• 7.1930 Oslo, Norra
• 8.1931 Oberhof, Saksamaa
• 9.1932 Lake Placid, USA*
• 10.1933 Innsbruck, Austria
• 11.1934 Sollefteå, Rootsi
• 12.1935 Vysoké Tatry, Tšehhoslovakkia
• 13.1936 Garmisch-Partenkirchen, Saksamaa*
• 14.1937 Chamonix, Prantsusmaa
• 15.1938 Lahti, Soome
• 16.1939 Zakopane, Poola
• -1941 Cortina d'Ampezzo, Itaalia (MM-võistluste staatus hiljem tühistatud)
• 17.1948 Sankt Moritz, Šveits*
• 18.1950 Lake Placid, USA
• 19.1952 Oslo, Norra*
• 20.1954 Falun, Rootsi
• 21. 1956 Cortina d'Ampezzo, Itaalia*
• 22.1958 Lahti, Soome
• 23.1960 Squaw Valley, USA*
• 24.1962 Zakopane, Poola
• 25.1964 Innsbruck, Austria*
• 26.1966 Oslo, Norra
• 27.1968 Grenoble, Prantsusmaa*
• 28.1970 Vysoké Tatry, Tšehhoslovakkia
• 29.1972 Sapporo, Jaapan*
• 30.1974 Falun, Rootsi
• 31.1976 Innsbruck, Austria*
• 32.1978 Lahti, Soome
• 33.1980 Lake Placid, USA*
• -1980 Falun, Rootsi (Ainult naiste 20 km distants)
• 34.1982 Holmenkollen, Norra
• -1984 Engelberg ja Rovaniemi, Šveits ja Soome (ainult kahevõistlus ja suusahüpete meeskonnavõistlus)
• 35.1985 Seefeld, Austria
• 36.1987 Oberstdorf, Lääne-Saksamaa
• 37.1989 Lahti, Soome
• 38.1991 Val di Fiemme, Itaalia
• 39.1993 Falun, Rootsi
• 40.1995 Thunder Bay, Kanada
• 41.1997 Trondheim, Norra
• 42.1999 Ramsau, Austria
• 43.2001 Lahti, Soome
• 44.2003 Val di Fiemme, Itaalia
• 45.2005 Oberstdorf, Saksamaa
• 46.2007 Sapporo, Jaapan
• 47.2009 Liberec, Tšehhi
• 48.2011 Oslo, Norra
• 49.2013 Val di Fiemme, Itaalia

* Arvestati ka maailmameistrivõistlustena.