Ungari: erinevus redaktsioonide vahel

	Ungari Vabariik
	Ungari lipp Ungari vapp
Riigihümn	Isten áldd meg a magyart
Pealinn	Budapest
Pindala	93 030 km²
Riigikeel	ungari
Rahvaarv	10 053 000 (2007)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President	László Sólyom
Peaminister	Ferenc Gyurcsány
Iseseisvus	31. oktoobril 1918
SKT	197,092 miljardit USD
SKT elaniku kohta	20 700 USD
Rahaühik	Forint (HUF)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.hu
ROK-i kood	HUN
Telefonikood	36

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 7. september 2008, kell 21:13

Ungari on riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga.

Loodus

Pinnamood

Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.

Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist.

Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.

Riigi põhjaosas Slovakkia piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes.

Veekogud

Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava (Dráva).

Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal Balatoni järv. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó).

Kliima

Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C.

Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur –0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm.

Mullad

Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.

Taimestik

Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks:

Alföld oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.

Dunántúli mägedes on pöögimetsi.

Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad.

Loomastik

Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid.

Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on tavalised.

Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu.

Loodusvarad

Maavarasid on vähe.

Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla.

Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.

Riik

Haldusjaotus

Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város).

Komitaadi õigustega linnad

Komitaadid

Poliitika

Valimised

Valitsused

Vaata ka

Välislingid

Ungari Turismiinfokeskus (inglise, saksa, prantsuse, hispaania, vene keeles)

@@ 305. rida: / 305. rida: @@
 [[fiu-vro:Ungari]]
 [[war:Hungarya]]
-[[wo:Oonguri]]
+[[wo:Ongiri]]
 [[wuu:匈牙利]]
 [[yi:אונגארן]]