Seente loend

See loend loetleb seeneliike ja teisi seente taksoneid.

Siia nimekirja palume kanda seente taksoneid. Bioloogia üldmõisted palume kanda bioloogia mõistete loendisse.

---

# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y

---

A

• aedšampinjon (Agaricus bisporus)
• aniislehtrik (Clitocube odora)
• arušampinjon (Agaricus campestris)
• austerservik (Pleurotus ostreatus)

E

• ebatuletael (Phellinus igniarius), sgk taelikulised
• ere pilvik (Russula xerampelina coll)

H

• haavapuravik (Leccinum aurantiacum)
• haavariisikas (Lactarius flexuosus)
• haisev vöödik (Cortinarius traganus)
• hall ebaheinik (Lepista panaeola)
• hall kärbseseen (Amanita excelsa sün. A. spissa)
• hallikas murumuna (Lycoperdon pedicellatum)
• hallipiimane riisikas (Laktarius vietus)
• harilik kedristõlvik (Cordyceps militaris)
• harilik kivipuravik (Boletus edulis)
• harilik kukeseen (Cantharellus cibarius)
• harilik külmaseen (Armillaria mellea)
• harilik lambaseenik (Polyporus ovinus)
• harilik murukera (Scleroderma citrinum)
• harilik murumuna (Lycoperdon perlatum)
• harilik põdramokk (Sarcodon imbrisatus)
• harilik tanuseen (Phallus impudicus)
• harilik tungaltera (Claviceps purpurea)
• harilik vaabik e jänesvaabik (Canoderma applanatum)
• hermesnööbik (Marasmius alliaceus)
• hiidhebel (Hebeloma sinapizans)
• hiidkõrges (Megacollybia platyphylla)
• hiid-lehtervahelik (Leucopaxillus giganteus)
• hiidloorik (Catathelasma imperiale)
• hübriid-tulinutt (Gymnopilus hybridus)

I

• ikkesseened (Zygomycota), hõimkond

J

• juurduv soverbiell (Sowerbiella radiculata)
• juur-ebakõrges (Xerula radicata)
• juurepess (Heterobasidion annosum)
• juurepruunik (Phaeolus schweinizii)
• jänesvaabik e harilik vaabik (Canoderma applanatum)

K

• kamperriisikas (Lactarius camphoratus)
• karvane nahkis (Stereum hirsutum)
• karvane riisikas (Lactarius pubescens)
• karvanööbik (Crinipellis scabella)
• kasekäsn (Piptoporus betulinus)
• kasepilvik (Russula aeruginea)
• kasepuravik (Leccinum scabrum)
• kaseriisikas (Lactarius torminosus)
• kelluk-sõnnikuseen (Panaeolus sphinctrinus)
• kevadkogrits (Gyromitra esculenta)
• kevad-põldseen (Agrocybe praecox)
• kevad-võluheinik (Calocybe gambosa)
• kibe käbikõrges (Strobilurus tenacellus)
• kimp-lambaseenik (Albatrellus confluens)
• kinaver-ebavesinutt (Pseudohygrocybe miniata)
• kirbe kõrges (Collybia peronata)
• kirbe pilvik (Russula emetica)
• kirju tagel (Trametes versicolor)
• kitsemampel (Rozites caperatus)
• kollane kõhrik (Tremella mesenterica)
• kollane kärbseseen (Amanita citrina)
• kollane pilvik (Russula claroflava)
• kollariisikas e võiseen (Lactarius scrobiculatus)
• koorik-padjandsüsik (Hypoxylon multiforme)
• kooriktarjak (Oxyporus corticola)
• kopsservik (Pleurotus pulmonarius)
• korallnarmik (Hericium coralloides)
• kott-murukarikas (Calvatia utriformis)
• kottseened (Ascomycota), hõimkond
• kriit-lehtervahelik (Leucopaxillus cerealis)
• krookusnarmimik (Sarcodontia crocea)
• kuhik-vesinutt (Hygrocybe conica)
• kukeseen (Cantaharelleus cibarius)
• kuld-kukeseenik (Hygrophoropsis aurantiaca)
• kuldkülik (Phyllotopsis nidulans)
• kuldmampel (Phaeolepiota aurea)
• kuld-puiduheinik (Tricholomopsis decora)
• kuldriisikas (Lactarius volemus)
• kuld-soverbiell (Sowerbiella imperialis)
• kuldtatik (Suillus grevillei)
• kuningkärbseseen (Amanita regalis)
• kuuse-käbikõrges (Strobilurus esculentus)
• kuuseriisikas (Lactarius deterrimus)
• kährikseen (Sparassis crispa)
• kännumütsik (Mycena galericulata)
• kännupess (Fomitopsis pinicola)
• kännuvammik (Phlebia tremellosa)
• külmaseen (Armillaria mellea)
• küüslauk-nööbik (Marasmius scorodonius)

L

• laiguline mütsik (Mycena zephyra)
• lehmatatik (Suillus bovinus)
• lehter-kukeseen (Cantharellus tubiformis)
• lehvikvahelik (Paxillus panuoides)
• leiva-pärmkottseen (Saccharomyces cerevisiae)
• lepa-kärbseseen (Amanita friabilis)
• liivtatik (Boletus variegatus)
• lilla ebaheinik (Lepista nuda)
• lilla ebanahkis (Chondrostereum purpureum)
• limanutt (Hygrophorus hedrychii)
• loor-kärbseseen (Amanita strobiliformis)
• loorservik (Polyporus dryinus)
• lõhislehik (Schizophyllum commune)
• lõhnav kõrbik (Gloeophyllum odoratum)

M

• mage pilvik (Russula vesca)
• majavamm (Serpula lacrimans)
• metsšampinjon (Agaricus sylvicola)
• murukera (Vascellum pratense)
• must pässik (Inonotus obliquus)
• mustjas maamuna (Bovista nigrescens)
• mõrand-põldseen (Agrocybe molesta)
• mõru lehtervahelik (Leucopaxillus gentianeus)
• männi-kivipuravik (Boletus pinophilus)
• männiriisikas (Lactarius rufus), sgk pilvikulised
• mürkšampinjon (Agaricus xanthoderma)

N

• näsariisikas (Lactarius mammosus)

O

• oksanupik (Marasmiellus ramealis)
• oksa-roisknööbik (Micromphale foetidum)
• oranž kärbseseen e safran-kärbseseen (Amanita crocea)
• oranž riisikas (Lactarius mitissimus)

P

• pajutagel (Trametes suaveolens)
• palupuravik (Leccinum Vulpinum)
• panter-kärbseseen (Amanita pantherina)
• pehme pilvik (Russula nauseosa)
• pihkane liimik (Gomphidius glutinosus)
• pintsehallik (Penicillium chrysogenum)
• piparriisikas (Lactarius piperatius)
• pleekvärvik (Stropharia pseudocyanea)
• pomerantspuravik (Leccinum versipelle)
• porgandriisikas (Lactarius deliciosus), sgk pilvikulised
• pruun kõrbik (Gloeophyllum sepiarium)
• pruun kärbseseen (Amanita porphyria)
• pruun kübarnarmik (Hydnellum ferrugineum)
• pruun sametpuravik (Boletus badius)
• pruunjas narmik (Hydnum rufescens)
• puidulehtrik (Clitocybe lignatilis)
• puidu-sametkõrges (Flammulina velutipes)
• punajalg-sametpuravik (Xerocomus pascuus)
• punakakk (Daedaleopsis confragosa)
• punane kärbseseen (Amanita muscaria)
• punapoorik (Pycnoporus cinnabarinus)
• põdranapsik (Pluteus cervinus)
• põhja-külmaseen (Armillaria mellea)
• põld-ebaheinik (Lepista sordida)

R

• radiaalvammik (Phlebia radiata)
• rihvelheinik (Tricholoma acerbum)
• ripsmeline maatäht (Geastrum fimbriatum)
• ripstorik (Polyporus ciliatus)
• rohekas sametpuravik (Xerocomus subtomentosus)
• roheline kärbseseen (Amanita phalloides)
• roosa mütsik (Mycena rosea)
• roostekollane mampel (Pholiota aurivellus)
• roostevöödik (Continarus laniger)
• rõngasservik (Pleurotus calyptratus)
• rõngas-tulinutt (Gymnopilus spectabilis)
• rõngasvöödik (Cortinarius armillatus)
• rõngata kärbseseen (Amanita vaginata)
• rädipiimik
• rädiriisikas (Lactarius vellereus)

S

• saatana-kivipuravik (Boletus satanas)
• safran-kärbseseen e oranž kärbseseen(Amanita crocea)
• samet-ebašampinjon (Leucoagaricus cretaceus)
• sametvahelik (Paxillus atrotomentosus)
• sapipuravik (Tylopilus felleus)
• sarapuu-komuseen (Nectria coryli)
• sarvjalg-nööbik (Marasmius cohaerens)
• seakõrv (Gomphus clavatus)
• seaseen e tõmmuriisikas (Lactarius necator)
• seepheinik (Tricholoma saponaceum)
• servikheinik (Hypsizygus ulmarius)
• sinijalg-vöödik (Cortinarius collinitus)
• sinilamell-vöödik (Cortinarius delibutus)
• soo-maakeel (Geoglossum glabrum), sgk maakeelelised
• soomus-harisirmik (Echinoderma aspera)
• soomusmampel (Pholiota squarrosa)
• soomusnapsik (Pluteus petasatus)
• soomustindik (Coprinus comatus)
• soopilvik (Russula paludosa)
• sooriisikas (Lactarius helvus)
• suur kuldliudik (Aleuria aurantia)
• suur sarvik (Calocera viscosa)
• suur sirmik (Macrolepiota procera)
• sõnnikuharmik (Clitopilus passeckerianus)
• sälk-kollanutt (Hypholoma fasciculare)
• sügiskogrits (Gyromitra infula)

T

• talilehtrik (Clitocybe brumalis)
• talinigerik (Tubaria furfuracea)
• tammekakk (Daedalea quercina)
• tamme-kivipuravik (Boletus luridus)
• tavaharmik (Clitopilus prunulus)
• tavalehtrik (Clitocybe gibba)
• tavariisikas (Lactarius trivialis)
• tavavahelik (Paxillus involutus)
• teisseened (Deuteromycetes), tinglik rühm
• tellispunane kollanutt (Hypholoma lateritium)
• teraline hirvepähkel (Elaphomyces granulatus)
• terav paljak (Psilocybe semilanceata)
• tigupanell (Panellus serotinus)
• timpnarmik (Hydnum repandum)
• tore riisikas (Lactarius repraesentaneus)
• trihholomell (Tricholomella constrictum)
• tuhmuv pilvik (Russula decolorans)
• tuletael (Fomes fomentarius)
• tuletaelik (Phellinus igniarius s.l.)
• tumepruun kõrvliudik (Otidea butonia)
• tõmmu vesinutt (Hygrocybe spadicea)
• tõmmuriisikas e seaseen (Lactarius necator)
• tuviheinik (Tricholoma columbetta)
• tüvi-kobarheinik (Lyophyllum fumosum)

U

• udulehtrik (Clitocybe nebularis)
• urnseen (Urnula craterium)

V

• vagel-ebaheinik (Lepista saeva)
• valge kärbseseen (Amanita virosa)
• valge lehtervahelik (Leucopaxillus candidus)
• valge puravik (Leccinum holopus)
• veinipunane pilvik (Russula obscura)
• verev karikseen (Sarcoscypha coccinea s.l.)
• verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus)
• viburseened (Chytridiomycota), hõimkond
• villjalg-harisirmik (Lepiota clypeolaria)
• viltriisikas
• voldiline tindik
• võiseen ehk kollariisikas (Lactarius scrobiculatus), sgk pilvikulised
• võitatik (Suillus luteus)
• värviline lehtervahelik (Leucopaxillus compactus)
• väävelheinik (Tricholoma sulphureum)
• väävelriisikas (Lactarius thejogalus)
• vääveltorik (Laetiporus sulphureus)
• vöödik (Cortinarius rubellus)