Ettekujutus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. september 2008, kell 19:55

Ettekujutus (saksa keeles Vorstellung, inglise keeles imagination, fantasy, representation) on viis, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb.

Ettekujutus on uusaja filosoofiasse kuuluv mõiste ning saab selle raames terminoloogiliseks alles Immanuel Kanti filosoofias. Varem oli kujutlemine seotud pigem reaalse kogemuse kui mõttes kujuteldavaga.

Ettekujutus eristub kujutlusest eelkõige läbi filosoofilise rõhuasetuse. Kui kujutlus on neutraalne mõiste, mis haarab kõikvõimalikke vaimse haaramise, esitamise, sobitamise jms vorme, siis ettekujutuse puhul on rõhutatud, et kujutatakse midagi endale ette, kusjuures kujutleja-kujutaja kui subjekt on ise mingis mõttes selle taga.

Kant

Immanuel Kant^[1] eristab ettekujutuste (Vorstellung, repraesentatio) seas pertseptsioone (Perzeption, perceptio), mis on teadvusega ettekujutused.

Need omakorda jagunevad subjektiivseteks pertseptsioonideks ehk aistinguteks (Empfindung, sensatio), mis käivad ainult "subjekt~(filosoofia)i kui oma seisundi modifikatsiooni" kohta, ja objektiivseteks pertseptsioonideks ehk tunnetusteks (Erkenntnis, cognitio). Tunnetused jagunevad kaemusteks (Anschauuung, intuitus) ja mõisteteks (Begriff, conceptus). "Esimene käib vahetult eseme kohta ja on üksik, viimane vahendatult (mittelbar), paljudele asjadele ühine võiva olla tunnuse kaudu."

Mõisted jagunevad empiirilisteks mõisteteks ja puhasteks mõisteteks, "ja puhast mõistet, kui tema päritolu on ainult arus (mitte puhtas meelelisuse pildis), nimetatakse Notio. *Mõiste notsioonidest, mis ületab kogemuse võimalikkuse, on idee, ehk mõistusmõiste."

Teoses "Preisschrift über die Fortschritte der Metaphysik" mainib Kant ettekujutuse liikidena kaemist, aistimist ja mõtlemist.

Aru seob ettekujutused ühtsuseks.

Mõiste on reflekteeritud ettekujutus. Mõtlemine on ettekujutamine mõiste läbi (repraesentare per conceptus).^[2]

Viited

↑ "Puhta mõistuse kriitika", A320
↑ Rudolf Eisler. Kant-Lexikon.

Vaata ka

[1] "Puhta mõistuse kriitika", A320

[2] Rudolf Eisler. Kant-Lexikon.

[1]

[2]

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 [[Immanuel Kant]]<ref>"[[Puhta mõistuse kriitika]]", A320</ref> eristab ettekujutuste (''Vorstellung'', ''repraesentatio'') seas [[pertseptsioon]]e (''Perzeption'', ''perceptio''), mis on [[teadvus]]ega ettekujutused.
-Need omakorda jagunevad subjektiivseteks pertseptsioonideks ehk [[aisting]]uteks (''Empfindung'', ''sensatio''), mis käivad ainult "[[subjekt]]i kui oma [[seisund]]i [[modifikatsioon]]i" kohta, ja objektiivseteks pertseptsioonideks  ehk [[tunnetus]]teks (''Erkenntnis'', ''cognitio''). Tunnetused jagunevad [[kaemus]]teks  (''Anschauuung'', ''intuitus'') ja [[mõiste]]teks (''Begriff'', ''conceptus''). "Esimene käib vahetult [[ese]]me kohta ja on [[üksikus|üksik]], viimane vahendatult (''mittelbar''), paljudele asjadele ühine võiva olla [[tunnus]]e kaudu."
+Need omakorda jagunevad subjektiivseteks pertseptsioonideks ehk [[aisting]]uteks (''Empfindung'', ''sensatio''), mis käivad ainult "[[subjekt~(filosoofia)|subjekt~(filosoofia)]]i kui oma [[seisund]]i [[modifikatsioon]]i" kohta, ja objektiivseteks pertseptsioonideks  ehk [[tunnetus]]teks (''Erkenntnis'', ''cognitio''). Tunnetused jagunevad [[kaemus]]teks  (''Anschauuung'', ''intuitus'') ja [[mõiste]]teks (''Begriff'', ''conceptus''). "Esimene käib vahetult [[ese]]me kohta ja on [[üksikus|üksik]], viimane vahendatult (''mittelbar''), paljudele asjadele ühine võiva olla [[tunnus]]e kaudu."
 Mõisted jagunevad  [[empiiriline mõiste|empiirilisteks mõisteteks]] ja [[puhas mõiste|puhasteks mõisteteks]], "ja puhast mõistet, kui tema päritolu on ainult [[aru]]s (mitte puhtas [[meelelisus]]e pildis), nimetatakse ''Notio''. *Mõiste [[notsioon]]idest, mis ületab [[kogemus]]e võimalikkuse, on ''[[idee]]'', ehk mõistusmõiste."