Douglass North

Douglass Cecil North sündis 5. november 1920 Cambridge, Massachusettsi osariigis, majandusteadlane. Lõpetas California Ülikooli, Berkeleys kolmekordse diplomiga: politoloogias, filosoofias ja majandusteaduses.

Sai 1993 aastal Nobeli majandusauhinna. Oli poliitilise ökonoomia professor Washingtoni Ülikoolis Saint Louisis 1983. Tema majandusteaduslikud tööd on omandiõiguse, tehingukulude ja majandusliku ettevõtluse ajalugu ning ka majandusliku arengu vallast arenevates riikidel.

Douglass North defineeris oma 1990 aastal esmakordselt ilmunud teoses "Institutsioonid, institutsionaalne muutus ja majandusedu" institutsioone kui mängureegleid mis inimeste ja organisatsioonide tegevust ühiskonnas juhivad ja piiravad. North eristas formaalsed mängureeglid mitteformaalsetest. Neist esimesed on seotud kirjutatud reeglitega:

• seadused,
• direktiivid,
• normid, koodeksid jne

ning teised kirjutamata reeglitega

• traditsioonid,
• tõekspidamised,
• harjumused,
• tavad, kombed jne.

North rõhutas institutsioonide olulisust väites, et need mõjutavad majanduse käekäiku ning arengut. Näiteks toob North esile tehingukulud, mis on tema arvates mõjutatud alljärgnevate tingimuste poolt:

1. Mõõtmiskulud - Tehingu osapooled on sunnitud tegema kulutusi kauba või teenuse väärtuse kindlaksmääramiseks: on need ikka soovitud värvi, suurusega, kaaluga, õige arv ning on müüa ikka nende omanik.
2. Turu suurus – otsustab, kas toimub ebaisikuline või personaalne vahetus. Näiteks, kui tehing toimub väikses alevikus, kus osapooled üksteist tunnevad, on teisele "tünga" tegemine seotud riskidega sattuda üldise kriitika, pilkamise ning halvakspaneku subjektiks ning võib tähendada, et patustanuga ei soovita enam äri ajada. Vastupidises olukorras, kus tehingu osapooled üksteist ei tunne ja "risk" kogemata üksteisega kohtuda on väike, olukord mis peaks kirjeldama olukorda suurtel turgudel kus sotsiaalse kontrolli puudub, on loodud tingimused oportinstlikuks käitumiseks.
3. Seaduste jõustamine (law enforcement) on enamikes ühiskondades aeganõudev ning kulukas.
4. Ideoloogia – suhteliselt kompakne ning vastuoludeta väärtuste kogu, mis annab tema järgijatele vastused alljärgnevatele küsimusele:

• mis on hea ja mis on halb?
• kes ma olen?
• miks asjad nii juhtuvad nagu nad juhtuvad?
• mida peaks ette võtma, et olukorda paremuse poole pöörata?