Mükeene: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: cy, fi muutis: br, eo, hu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ko:미케네
52. rida: 52. rida:
[[fr:Mycènes]]
[[fr:Mycènes]]
[[gl:Micenas]]
[[gl:Micenas]]
[[ko:미케네]]
[[hr:Mikena]]
[[hr:Mikena]]
[[is:Mýkena]]
[[is:Mýkena]]

Redaktsioon: 29. august 2008, kell 11:35

Mall:Linn/Kreeka Mükeene (vanakreeka Mykēnai [mük'eenai], uuskreeka Μυκήνες (Mykínes [mik'ines]), ladina Mycenae) on arheoloogiline leiukoht Kreekas, umbes 90 km edelas Ateenast, Peloponnesose poolsaare kirdeosas.

Teisel aastatuhandel enne Kristust oli Mükeene Kreeka tsivilisatsiooni üks olulisemaid keskusi, sõjaline tugipunkt, mis domineeris terve Kreeka lõunaosa üle. Kreeka ajalooperiood 1600 e. Kr. kuni umbes 1100 e. Kr. on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtivat osa.

Akropolis ehk ülalinn Mükeenes arvatakse olevat kindlustatud vähemalt aastal 1500 e. Kr., kuna seal on sellest ajast pärinevad hauaehitised. Umbkaudu 1350 e. Kr. rajatud kindlustused ülalinnas ja ümberkaudu ehitati stiilis, mida praegu tuntakse "kükloopilisena", sest ehituseks kasutatud kiviplokid olid nii suured, et hilisemad kreeklased ei uskunud, et inimesed olid võimelised neid tõstma. Seepärast arvasid hilisemad kreeklased, et need müürid olid kokku tassitud suurte ja väga tugevate, kuid ühe silmaga mütoloogiliste tegelaste - kükloopide poolt.

1200 e. Kr. hakkas Mükeene tähtsus vähenema, 12. sajandi jooksul mükeenelaste domineerimine lõppes, seda on peetud doorlaste invasiooni tulemuseks. Järgnevate sajandite jooksul, mida ajaloos tuntakse tumeda ajajärguna, teadmised mükeene tsivilisatsioonist hääbusid, kuigi Homerose eeposed viitavad Mükeene õitseajale. Ka Iliase kangelane Agamemnon oli nende järgi Mükeene kuningas.

Kreeka klassikalise ajajärgu algul oli Mükeene taas asustatud, kuid tema tähtsus ei tõusnud enam iial varasemale tasemele. Mükeenelased võitlesid Termopüülides Pärsia sõdade ajal. 468 e. Kr. sõdurid Argosest vallutasid Mükeene ja küüditasid elanikud minema. Hellenistlikul ja Rooma ajajärgul olid Mükeene müürid vaid turismiatraktsioon, nagu need on seda tänini.

Kreeka arheoloog Pittakis viis Mükeenes esimesed kaevamised läbi 1841. aastal. Ta leidis ja taastas Lõvivärava. 1874. aastal saabus Mükeenesse Heinrich Schliemann ja võttis ette kaevamised. Schliemann uskus, et Homerose lood on puhas tõde ja interpreteeris oma leide vastavalt. Ta leidis vanad kuningate hauad ja erakordsed hauapanused. Leides kuldse maski ühest hauast pidas ta seda Agamemnoni maskiks, kuigi tagantjärele on tõendatud, et see peab pärinema mitu sajandit varasemast ajast.

Tuntumad objektid