Polarisatsioonimikroskoop: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
*mineraali värvus, kui on olemas |
*mineraali värvus, kui on olemas |
||
*[[murdumisnäitaja rühm]] ([[Becke joon]]e ja [[Šagräänpind|šagräänpinna]] alusel) |
*[[murdumisnäitaja rühm]] ([[Becke joon]]e ja [[Šagräänpind|šagräänpinna]] alusel) |
||
*pleokroismi |
*pleokroismi olemasolu ja selle [[Pleokroismi skeem|skeem]] |
||
*[[idiomorfism]] ehk kuju täiuslikkus |
*[[idiomorfism]] ehk kuju täiuslikkus |
||
*[[lõhenevus]], mida tuleb eristada [[Lõhelisus (mineraloogia)|lõhelisusest]] |
*[[lõhenevus]], mida tuleb eristada [[Lõhelisus (mineraloogia)|lõhelisusest]] |
||
Redaktsioon: 27. august 2008, kell 01:02
Polarisatsioonimikroskoop ehk petrograafiline mikroskoop on mikroskoop, mida kasutatakse kivimitest ja mineraalidest valmistatud õhikute uurimiseks polariseeritud valguses.
Polarisatsioonimikroskoopi kasutatakse mineraloogias ja petrograafias. Võrreldes laiemalt levinud bioloogias kasutatavate mikroskoopidega on polarisatsioonimikroskoobil mõned olulised erinevused. Esiteks saab polarisatsioonimikroskoobiga, nagu nimigi ütleb, valgust polariseerida. Selleks on mikroskoobil kaks polaroidi või niikolit ehk Nicoli läätse, mida nimetatakse polarisaatoriks ja analüsaatoriks. Polarisaator asub õhiku all, analüsaator aga selle kohal. Teiseks erinevuseks on see, et mikroskoobi aluslauda peab saama vabalt pöörata kogu täisringi ulatuses. See on vajalik selleks, et määrata pleokroismi, kustumisnurka jms. Polarisaator ja analüsaator peavad vaatluste teostamiseks asuma üksteise suhtes risti. Analüsaator on tuubusest kergelt eemaldatav, et vaadata õhikut ühe polaroidi poolt polariseeritud valguses. Seda tehakse näiteks selleks, et määrata mineraali pleokroismi või murdumisnäitaja rühma.
Ortoskoopiliste vaatlustega määratavad mineraalide tunnused
- mineraali värvus, kui on olemas
- murdumisnäitaja rühm (Becke joone ja šagräänpinna alusel)
- pleokroismi olemasolu ja selle skeem
- idiomorfism ehk kuju täiuslikkus
- lõhenevus, mida tuleb eristada lõhelisusest
- Pikenduse märk, mis näitab optilise indikaatriksi orienteeritust mineraalis
- kustumisnurk (nurk lõhenevuse vertikaalsuuna ja mineraali kustumisasendi vahel ristniikoleis)
- kaksikmurdumine (esineb anisotroopseis kristallides, määratakse kompensaatori ja Michel-Lévy nomogrammi abil)
- terade homogeensus (suletiste, gaasimullide jms. sisaldus mineraalis)
- terade mõõtmed (enamasti uuritava mineraali tera pikkus sajandikmillimeetrites)
- terade hulk (protsent vaateväljast)
Mõistagi saab nende tunnuste alusel määrata ka mineraali ennast. Selleks polarisatsioonimikroskoopi kasutataksegi, et oleks võimalik üheselt määrata kivimeid ja mineraale, mis käsipalades tihti võimatuks osutub.