Radioaktiivne isotoop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. august 2008, kell 20:15

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad spontaanse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja tekitada radioaktiivset kiirgust. Levinumad spontaanse lagunemise viisid on alfalagunemine, beetalagunemine (sh. ka elektronhaare) ja aatomituuma lõhustumine.

Elektronhaarde käigus haarab tuuma üks prootonitest elektroni (tavaliselt aatomi elektronkattest) ja muutub neutroniks kiirates elektronneutriino. Tuumareaktsiooni ülejäänud energia kiiratakse ära gammakvandina.

Alfalagunemisel kiirgab aatomituum alfaosakese (kahest prootonist ja kahest neutronist koosneva osakese, ehk heelium-4 aatomi tuuma) ning samuti gammakvandi, kui tuum peale lagunemist jäi ergastatud olekusse.

Beetalagunemine võib olla kas β^– või β⁺ lagunemine. β^–-lagunemine toimub juhul, kui neutron (n⁰) muutub prootoniks (p⁺), kiirates elektroni (e^–) ja antielektronneutriino ( ${\overline {\nu }}$ ). β⁺-lagunemine toimub juhul, kui prooton (p⁺) muutub neutroniks (n⁰,) kiirates positroni e⁺ ja elektronneutriino (ν). Mõlemal juhul võib lisaks beetakiirgusele tekkida ka gammakiirgus.

Lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub selle juures ka neutroneid ja gammakvante.

Vaata ka

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Alfalagunemisel kiirgab aatomituum [[alfaosake]]se (kahest prootonist ja kahest neutronist koosneva osakese, ehk [[heelium]]-4 aatomi tuuma) ning samuti gammakvandi, kui tuum peale lagunemist jäi [[ergastatud olek|ergastatud olekusse]].
-Beetalagunemine võib olla kas ''β''<sup>–</sup> või ''β''<sup>+</sup> lagunemine. ''β''<sup>–</sup>-lagunemine toimub juhul, kui [[neutron]] (n<sup>0</sup>) muutub [[prooton]]iks (p<sup>+</sup>), kiirates [[elektron]]i (e<sup>–</sup>) ja [[antielektronneutriino]] (<math>\overline{\nu}</math>). β<sup>+</sup> lagunemine toimub siis kui [[prooton]] (p<sup>+</sup>) muutub [[neutron]]iks (n<sup>0</sup>) kiirates [[positron]]i e<sup>+</sup> ja [[elektronneutriino]] (ν). Mõlemal juhul võib lisaks [[beetakiirgus]]ele tekkida ka [[gammakiirgus]].
+Beetalagunemine võib olla kas ''β''<sup>–</sup> või ''β''<sup>+</sup> lagunemine. ''β''<sup>–</sup>-lagunemine toimub juhul, kui [[neutron]] (n<sup>0</sup>) muutub [[prooton]]iks (p<sup>+</sup>), kiirates [[elektron]]i (e<sup>–</sup>) ja [[antielektronneutriino]] (<math>\overline{\nu}</math>). ''β''<sup>+</sup>-lagunemine toimub juhul, kui [[prooton]] (p<sup>+</sup>) muutub [[neutron]]iks (n<sup>0</sup>,) kiirates [[positron]]i e<sup>+</sup> ja [[elektronneutriino]] (''ν''). Mõlemal juhul võib lisaks [[beetakiirgus]]ele tekkida ka [[gammakiirgus]].
 Lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub selle juures ka neutroneid ja gammakvante.