Magnethõljukrong: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: ko, th, yi muutis: en |
|||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
[[af:Magneetsweeftrein]] |
[[af:Magneetsweeftrein]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
[[bg:Маглев]] |
[[bg:Маглев]] |
||
[[ca:Maglev]] |
[[ca:Maglev]] |
||
| 21. rida: | 23. rida: | ||
[[da:Magnetsvævebane]] |
[[da:Magnetsvævebane]] |
||
[[de:Magnetschwebebahn]] |
[[de:Magnetschwebebahn]] |
||
[[en: |
[[en:Maglev (transport)]] |
||
[[es:Tren de levitación magnética]] |
[[es:Tren de levitación magnética]] |
||
[[eo:Maglevo]] |
[[eo:Maglevo]] |
||
[[fa:قطار مگلو]] |
[[fa:قطار مگلو]] |
||
[[fr:Train à sustentation magnétique]] |
[[fr:Train à sustentation magnétique]] |
||
[[ko:자기부상열차]] |
|||
[[hr:Magnetno levitacijski vlak]] |
[[hr:Magnetno levitacijski vlak]] |
||
| ⚫ | |||
[[it:Treno a levitazione magnetica]] |
[[it:Treno a levitazione magnetica]] |
||
[[he:רכבת ריחוף מגנטי]] |
[[he:רכבת ריחוף מגנטי]] |
||
[[hu:Maglev]] |
[[hu:Maglev]] |
||
| ⚫ | |||
[[nl:Magneetzweeftrein]] |
[[nl:Magneetzweeftrein]] |
||
[[ja:リニアモーターカー|リニアモーターカー（Linear motor car）]] |
|||
[[ja:磁気浮上式鉄道]] |
[[ja:磁気浮上式鉄道]] |
||
[[no:Maglev]] |
[[no:Maglev]] |
||
| 46. rida: | 46. rida: | ||
[[fi:Maglev]] |
[[fi:Maglev]] |
||
[[sv:Maglevtåg]] |
[[sv:Maglevtåg]] |
||
[[th:รถไฟพลังแม่เหล็ก]] |
|||
[[vi:Tàu đệm từ]] |
[[vi:Tàu đệm từ]] |
||
[[tr:Manyetik raylı tren]] |
[[tr:Manyetik raylı tren]] |
||
[[ur:علناطیس]] |
[[ur:علناطیس]] |
||
[[yi:מאגלעוו באן]] |
|||
[[zh:磁懸浮列車]] |
[[zh:磁懸浮列車]] |
||
Redaktsioon: 14. august 2008, kell 14:24
Magnethõljukrong on transpordivahend, kus sõidukit hoiab õhus, suunab ja liigutab elektromagnetvälja poolt tekitatud jõud.
Võrreldes rattaid kasutava transpordivahendiga on sellisel meetodil liikuv transpordivahend kiirem ja vaiksem. Suurim magnethõljukrongi kiirus 581 km/h, saavutati 2003. aastal Jaapanis, 6 km/h enam, kui TGV kiirusrekord.
Ajalugu
Magnethõljukronge uuriti 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides, kus aga uurigud peagi katkestati.
Eric Laithwaite arendas Inglismaal välja toimiva magnethõljukrongi. Ehitati välja ühe miili (1.6 km) pikkune teelõik, kus magnethõljukrongi katsetati põhjalikult, kuid tema teadusuuringud katkesid 1973. aastal, rahastamisne lõpetati, kuna rahastajaid ei rahuldanud uurimuste aeglane edasijõudmine.
1970. aastatel alustasid uuringuid ka Saksamaa ja Jaapan, ning mitmete läbikukkumiste kiuste arendasid mõlemad riigid välja oma kasutuskõlblikud tehnoloogiad.
Hetkel takistavad ülijuhtide kõrged hinnad tehnoloogia laialdast kasutuselevõttu, kuid seoses ülijuhtidega seotud tehnoloogiate kiire arengu tõttu võib olukord peatselt muutuda.