Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu pikaajaline suurenemine. Toodangu või tootmismahu all tuleb mõista terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil.

Majanduskasv (või kahanemine) on majandustsükliga seotud iga-aastane nähtus. Pikaajaliselt on arenenud maades jälgitav aga selge kasvutrend suurusega umbes 2-3% aastas.

Majanduskasvu otseseks põhjuseks võib olla tehnoloogia areng, tööviljakuse kasv või elanikkonna kasv. Kaudsemateks põhjusteks peetakse üldist haridustaset, sidemeid välismaailmaga, poliitilist stabiilsust, selgeid omandisuhteid, hästi toimivat riigiaparaati jpm. Arenenud maades on haritava maa ning maavarade osatähtsus majanduskasvu tagamisel minimaalne.

Majanduskasvu hindamisel tuleb silmas pidada rida momente:

• Kasvu näitab reaalse SKT suurenemine, see tähendab majandus suureneb vaid siis kui SKT kasvab kiiremini kui hinnad.
• Riigi rikkuse kasvu näitab kogu SKT juurdekasv.
• Elanike rikkuse kasvu näitab SKT elaniku kohta juurdekasv, see tähendab elanikkond muutub rikkamaks vaid siis, kui SKT kasvab kiiremini kui elanikkond.

• Riikide statistika ei arvesta varimajandusega. Seega üldkasutatavates majanduskasvu näitajates ei kajastu variamajanduse osakaalu erinevus.
• Majanduskasv on SKT — toodangu — kasv. Majanduskasv ei arvesta riigi "põhivarade" nagu näiteks loodusressursid, maavarad või füüsiline kapital, kulumisega.

• Kuna erinevad toodangu liigid arvutatakse kokku hindade abil, siis on majanduskasv (nagu SKT-gi) tundlik hinnamuutuste suhtes. Erinevate baashindade abil on võimalik saada erinevaid majanduskasvu väärtusi.

• Pikaajalise majanduskasvu ja subjektiivsete heaolunäitajate vahel seost ei ole.

Majanduskasv sõltub antud maal kasutatavatest ressursidest:

Looduslikud tegurid (põllumajanduslik maa, energikandjad);

Inimressursid (töö ja tegijate hulk ja kvaliteet; inimkapital);

Kapital;

Tehnoloogia;

Ressursside ümberpaigutamine;

Majandusvälised tegurid.

Majanduskasvu riskidest kirjutas "Kasvu piirid" ("Limits of Growth") raamatus Rooma Klubi uuringugrupp.