Alexander Schmidt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Galahar (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: thumb|Hermann Adolf Alexander Schmidt '''Hermann Adolf Alexander Schmidt''' (27. mai 1831, Muhu saar - 22. aprill 1894, Tartu), ba...
 
Galahar (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:f78fonorm17_253.jpg|thumb|Hermann Adolf Alexander Schmidt]]
[[Pilt:f78fonorm17_253.jpg|thumb|Hermann Adolf Alexander Schmidt]]
'''Hermann Adolf Alexander Schmidt''' ([[27. mai]] [[1831]], [[Muhu saar]] - [[22. aprill]] [[1894]], [[Tartu]]), baltisaksa arstiteadlane ja [[füsioloogia|füsioloog]].
'''Hermann Adolf Alexander Schmidt''' ([[27. mai]] [[1831]], [[Muhu saar]] - [[22. aprill]] [[1894]], [[Tartu]]), baltisaksa arstiteadlane ja [[füsioloogia|füsioloog]].

Lõpetas 1858 [[Tartu ülikool]]i meditsiinidoktori kraadiga. Töötas 1862-64 samas füsioloogilise keemia ja [[füsioloogia]] eradotsendina, 1864-69 dotsendina, olles ühtlasi [[Tartu Veterinaariakool]]i õppejõud. 1869-94 oli [[Tartu ülikool]]i professor ja füsioloogiakateedri juhataja, 1877-80 arstiteaduskonna dekaan, 1885-90 [[Tartu ülikool]]i rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele.
Lõpetas 1858 [[Tartu ülikool]]i meditsiinidoktori kraadiga. Töötas 1862-64 samas füsioloogilise keemia ja [[füsioloogia]] eradotsendina, 1864-69 dotsendina, olles ühtlasi [[Tartu Veterinaariakool]]i õppejõud. 1869-94 oli [[Tartu ülikool]]i professor ja füsioloogiakateedri juhataja, 1877-80 arstiteaduskonna dekaan, 1885-90 [[Tartu ülikool]]i rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele.



Redaktsioon: 5. august 2008, kell 10:27

Fail:F78fonorm17 253.jpg
Hermann Adolf Alexander Schmidt

Hermann Adolf Alexander Schmidt (27. mai 1831, Muhu saar - 22. aprill 1894, Tartu), baltisaksa arstiteadlane ja füsioloog.

Lõpetas 1858 Tartu ülikooli meditsiinidoktori kraadiga. Töötas 1862-64 samas füsioloogilise keemia ja füsioloogia eradotsendina, 1864-69 dotsendina, olles ühtlasi Tartu Veterinaariakooli õppejõud. 1869-94 oli Tartu ülikooli professor ja füsioloogiakateedri juhataja, 1877-80 arstiteaduskonna dekaan, 1885-90 Tartu ülikooli rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele.

Välislingid

Teosed