Otto Taanist: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. juuli 2008, kell 21:17

Otto Taanist (umbes 1310 – pärast 1350) oli Taani kuningakoja liige, kuningas Christoffer II poeg ja Valdemar Atterdagi vanem vend.

Otto noorus langes Taani riigi lagunemise aega. Pärast tema isa surma 1332. aastal polnud riigil 8 aasta jooksul kuningat. Otto, kes oli troonipärimise järjekorras esimene, ei soovinud aga kuningakrooni vastu võtta ja loovutas selle õiguse oma vennale Valdemarile. Ta oli tihedalt seotud ka Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkonna) minekuga Saksa ordule, olles Eestimaa hertsog ja Valdemari ning ordu läbirääkimiste vahendaja. Pärast Põhja-Eesti minekut Saksa ordu kätte 1346. aastal ning selle valitsemisõiguse loovutamist Liivi ordule 1347. aastal astus Otto ka ise Riias Liivi ordu liikmeks 1350. aasta paiku sai ta Karksi foogtiks. Tema edaspidise elu kohta pole aga paraku midagi teada.

Eelnev Detmar	Karksi foogt umbes 1350	Järgnev Robin von Eltz

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Otto Taanist''' (umbes [[1310]] – pärast [[1350]]) oli [[Taani]] kuningakoja liige, [[Taani kuningas|kuningas]] [[Christoffer II]] poeg ja [[Valdemar Atterdag]]i vanem vend.
-Otto noorus langes Taani riigi lagunemise aega. Pärast tema isa surma [[1332]]. aastal polnud riigil 8 aasta jooksul kuningat. Otto, kes oli troonipärimise järjekorras esimene, ei soovinud aga kuningakrooni vastu võtta ja loovutas selle õiguse oma vennale Valdemarile. Ta oli tihedalt seotud ka [[Põhja-Eesti]] ([[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna) minekuga [[Saksa ordu]]le, olles [[Eestimaa hertsog]] ja Valdemari ning ordu läbirääkimiste vahendaja. Pärast Põhja-Eesti minekut Saksa ordu kätte [[1346]]. aastal ning selle valitsemisõiguse loovutamist [[Liivi ordu]]le [[1347]]. aastal astus Otto ka ise [[Riia]]s Liivi ordu liikmeks [[1350]]. aasta paiku sai ta [[Karksi foogt]]iks. Tema edaspidise elu kohta pole aga paraku midagi teada.
+Otto noorus langes Taani riigi lagunemise aega. Pärast tema isa surma [[1332]]. aastal polnud riigil 8 aasta jooksul kuningat. Otto, kes oli troonipärimise järjekorras esimene, ei soovinud aga kuningakrooni vastu võtta ja loovutas selle õiguse oma vennale Valdemarile. Ta oli tihedalt seotud ka [[Põhja-Eesti]] ([[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonna]]) minekuga [[Saksa ordu]]le, olles [[Eestimaa hertsog]] ja Valdemari ning ordu läbirääkimiste vahendaja. Pärast Põhja-Eesti minekut Saksa ordu kätte [[1346]]. aastal ning selle valitsemisõiguse loovutamist [[Liivi ordu]]le [[1347]]. aastal astus Otto ka ise [[Riia]]s Liivi ordu liikmeks [[1350]]. aasta paiku sai ta [[Karksi foogt]]iks. Tema edaspidise elu kohta pole aga paraku midagi teada.
 {{algus}}