Arutelu:Aatom

Igal kihil tohib tiirelda vaid kindel arv elektrone. Valem selle arvu leidmiseks on 2n², kus n on elektronkihi number. Viimasel elektronkihil on alati 8 elektroni.

Mis tähendab "tohib"? Seda tuleb selgitada.

Miks siis viimasel elektronkihil on alati 8 elektroni, kui kolmandal kihil tohib neid valemi järgi olla 16? See ei klapi. Andres 22. september 2006, kell 19:24 (UTC)

---

Kas elektronkatte ja elektronkihi vahele saab tõmmata võrdusmärgi? Artiklis on lause: "...ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkihist..".--Animagi 22. september 2006, kell 19:27 (UTC)

Ei. Jurjev 22. september 2006, kell 19:30 (UTC)

---

Keemilise elemendi väikseim osake on absurd... element on teoreetiline mõiste, mitte midagi käegakatsutavat. DubZog 25. juuli 2008, kell 13:46 (UTC)

Võiks enne arutelu lehele vaadata kui teise kasutaja poolt tehtud muudatusi kohe hävitama hakata :) DubZog 25. juuli 2008, kell 14:05 (UTC)

Palun ära pahanda. Sinu pakutud sõnastus on kindlasti vale, sest aatom ei ole keemilise aine väikseim osake: aatomid jaotuvad omakorda osakesteks.

Vaata artiklit Keemiline element. Seal räägitakse selle termini kolmest erinevast tarvitusest. Kas see on vale? Andres 25. juuli 2008, kell 14:19 (UTC)

Muide, ka keemilisest ainest võib rääkida nii abstraktses kui ka konkreetses tähenduses.

Kui Sul peaks tarvis olema mõnd "hävitatud" redaktsiooni taastada, siis leiad selle artikli ajaloost koos redigeerimiskastiga. Andres 25. juuli 2008, kell 14:23 (UTC)

Eks ta ole, aga rääkides keemilise elemendi definitsioonidest siis ma võtsin siinkohal aluseks kõige enamkasutatava ehk siis esimese. Aga defineerida elementi kui aatomite kogumit ja aatomit kui elemendi vähimat osa on ka halb, kuna see ei anna nendele mõistetele konteksti, sidudes neid vaid omavahel. Kuidas oleks definitsiooniga "Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused."?

EDIT: See tundus mulle senistest sobivaim, seega panin ta ka artiklisse. DubZog 25. juuli 2008, kell 18:23 (UTC)

Sisulisi vastuväiteid mul ei ole. Andres 25. juuli 2008, kell 18:34 (UTC)

Ka IUPAC annab sarnase definitsiooni. Kuid positiivne ioon ja isegi aatomituum säilitavad elemendile iseloomulikud omadused, sealhulgas keemilised. Või saan ma millestki valesti aru? Andres 25. juuli 2008, kell 21:12 (UTC)

See on tegelikult täitsa huvitav mõte. Tundub, et peaks säilitama jah, sest elemendi määrab ju aatomituum. Aga keemilisi sidemeid ta ju ilma elektronideta ei saa moodustada? st äkki ikka ei saa öelda, et säilitab omadused? --Epp 25. juuli 2008, kell 21:36 (UTC)

Need omadused on ju potentsiaalsed. Aatomituum saab endale elektronid külge haarata. Vaba aatom ei saa ka keemilisi sidemeid moodustada, kui pole teisi aatomeid. Andres 25. juuli 2008, kell 21:43 (UTC)

Ma lihtsalt kujutasin endale ette üht maailmast isoleeritud vesiniku iooni :-). Aga ju siis ikka säilivad omadused tõesti. --Epp 25. juuli 2008, kell 21:56 (UTC)

Siiski siiski, neutraalse aatomi ja talle vastava positiivse iooni käitumine keemilistes reaktsioonides on väga erinev, tihti lausa vastandlik (s.t. üks on redutseerija, teine oksüdeerija).