Gabro: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
[[IUGS]]-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk [[Terasuurus|jämedateraline]] [[tardkivim]], mille [[Kvarts|kvartsisisaldus]] [[QAPF-diagramm]]il on 0...5%, ning P/(A+P)>0,9 (P &ndash; [[plagioklass]]; A &ndash; [[leelispäevakivi]]) ja [[plagioklassi number]] on suurem kui 50 (An<sub>50</sub>).
[[IUGS]]-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk [[Terasuurus|jämedateraline]] [[tardkivim]], mille [[Kvarts|kvartsisisaldus]] [[QAPF-diagramm]]il on 0...5%, ning P/(A+P)>0,9 (P &ndash; [[plagioklass]]; A &ndash; [[leelispäevakivi]]) ja [[plagioklassi number]] on suurem kui 50 (An<sub>50</sub>).


Gabro on laialtlevinud [[kivim]] ja ühendab endas paljusid kitsama nimetusega kivimeid. Üldjoontes on gabro tume musti ja valgeid [[mineraal]]e sisaldav kivim. Gabrot moodustavad [[mineraalitera]]d on enamasti [[paljas silm|palja silmaga]] eristatavad (kivimil on [[faneriitne struktuur]]).
Gabro on laialtlevinud [[kivim]] ja ühendab endas paljusid kitsama nimetusega [[erim]]eid. Gabro on makroskoopiliselt tumeda väimusega musti, rohekaid ja halle [[mineraal]]e sisaldav kivim. Gabrot moodustavad [[mineraalitera]]d on enamasti [[paljas silm|palja silmaga]] eristatavad (kivimil on [[faneriitne struktuur]]).


Gabro on moodustunud [[maakoor]]es tardunud aluselise (suhteliselt [[Räni|ränivaese]]) koostisega [[intrusiiv]]ides. Gabroga sama koostisega on [[vulkaaniline kivim]] [[basalt]] ja [[soonkivim]] [[diabaas]]. Gabrost erinevad nad peamiselt [[Kivimi struktuur|struktuuri]] poolest.
Gabro on moodustunud [[maakoor]]es tardunud aluselise (suhteliselt [[Räni|ränivaese]]) koostisega [[intrusiiv]]ides. Gabroga sama koostisega on [[vulkaaniline kivim]] [[basalt]] ja [[soonkivim]] [[diabaas]]. Gabrost erinevad nad peamiselt [[Kivimi struktuur|struktuuri]] poolest.

Redaktsioon: 19. juuli 2008, kell 12:14

Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm.

Gabro on aluselise koostisega süvakivim.

IUGS-i klassifikatsiooni kohaselt on gabro süvakivim ehk jämedateraline tardkivim, mille kvartsisisaldus QAPF-diagrammil on 0...5%, ning P/(A+P)>0,9 (P – plagioklass; A – leelispäevakivi) ja plagioklassi number on suurem kui 50 (An50).

Gabro on laialtlevinud kivim ja ühendab endas paljusid kitsama nimetusega erimeid. Gabro on makroskoopiliselt tumeda väimusega musti, rohekaid ja halle mineraale sisaldav kivim. Gabrot moodustavad mineraaliterad on enamasti palja silmaga eristatavad (kivimil on faneriitne struktuur).

Gabro on moodustunud maakoores tardunud aluselise (suhteliselt ränivaese) koostisega intrusiivides. Gabroga sama koostisega on vulkaaniline kivim basalt ja soonkivim diabaas. Gabrost erinevad nad peamiselt struktuuri poolest.

Gabroga sarnane kivim on dioriit.

Gabrole andis Itaalia linna Gabbro järgi nime saksa geoloog Christian Leopold von Buch aastal 1810.