Neitsitorn: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: Neitsitorn (Meghede torn) asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harjuvärava vahel tänapäevasest Komandandi teest põhja poole. Torn main... |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Neitsitorn (Meghede torn) asetseb Tallinna |
Neitsitorn (Meghede torn) asetseb [[Tallinna linnamüür]]i edelalõigul [[Lühikese jala värav]]a ja [[Harjuvärav]]a vahel tänapäevasest [[Komandandi tee]]st põhja poole. |
||
Torn mainiti esmakordselt 1373. aastal. Torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud ([[saksa keel]]es Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. |
Torn mainiti esmakordselt 1373. aastal. Torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud ([[saksa keel]]es Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn. |
||
Redaktsioon: 15. juuli 2008, kell 20:49
Neitsitorn (Meghede torn) asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harjuvärava vahel tänapäevasest Komandandi teest põhja poole.
Torn mainiti esmakordselt 1373. aastal. Torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn.
Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 m. Torn on trapetsja põhiplaaniga.
Torn sai kõvasti kannatada Tallinna piiramise ajal Moskva vägede poolt 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna. Lagunenud torni hakati korrastama 1968. aastal, põhjalikult ümber ehitatud tornis avati 1980. aastal kohvik. Praegu on torn tühi ja kasutamata.