Harilik jalakas

Harilik jalakas
Taksonoomia

Harilik jalakas (ladina keeles Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda kuuluv suur lehtpuu. Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani. Tema lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14-20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalakas on väga sarnane künnapuuga. Mõlemate puude oksad on looklevad, tüvi tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neil hea ka talvel eristada. Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehel haruneb suur osa külgroodudest enne leheservani jõudmist. Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsu küljes ja suure lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui teistel jalakaliikidel.

Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja ta lubab end väga hästi kääride abil vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt ülesse vaadates valgust läbi ei paista. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on aretatud ka mitmeid iluvorme näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina.

Eesti metsades harilikku jalakat aga enam eriti ei leia kuna jalakale sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ja teda on ka palju raiutud, kuna jalaka puit on väga heade omadustega ja sitkem ja raskem kui künnapuu oma. Jalaka koore alumisest osast, niinest, on punutud vastupidavaid korve. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad juunis, siis noored puud ilmuvad alles järgmisel kevadel. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades veidi tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud.

Eesti jämedaim harilik jalakas kasvab Saaremaal Väike Lõve külas Pauli talu juues ja tema tüve ümbermõõt on 5,45 meetrit.

Vaata ka

• Eesti pärismaised puud