Kasutaja:Lulu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:
----
----
----
----

'''Oktav''' (oktaav) ( < [[ladina keel|ladina k]] "kaheksa") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel vahekaugusega 8 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helrida|helirea]] [[Aste (muusika)|aste]]t ehk 6 [[Toon (muusika)|toon]]i. Oktavi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 2. Igast helist oktavi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema esimene [[ülemheli]]. Oktav on ainus [[intervall]], mida häälestatakse täpselt nii [[Naturaalne häälestus|naturaalses]] kui ka [[tempereeritud häälestus]]es.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]

----
'''Priim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] ''primus'' "esimene") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel vahekaugusega 0 (null) [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|aste]]t ehk seesama heli ([[unissoon]]). Puhta priimi (p1) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 0 (null) tooni.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]
----
'''Sekund''' ( < [[ladina keel|ladina k]] ''secundo'' "teine") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 1 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helrida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Väikese sekundi (v2) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 1/2 (pool) tooni, suure sekundi (s2) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 1 (üks) toon. Sekund on [[Dissonants|dissoneeriv]] intervall, mis [[Harmoonia (muusika)|harmoonilistes]] järgnevustes nõuab lahendamist.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]
----
----
'''Terts''' ( < [[ladina keel|ladina k]] ''tertio'' "kolmas") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 2 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helrida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Väikese tertsi (v3) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 1 ja 1/2 (poolteist) tooni, suure tertsi (s3) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 2 (kaks) tooni. Kõik [[akord]]id oma põhikujul koosnevad helidest, mis on üksteisest tertside kaugusel. Klassikalises [[harmoonia]]s on terts [[Konsonants|konsoneeriv]] intervall. Range stiili [[polüfoonia]]s käsitleti tertsi [[dissonants]]ina.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]
----
'''Kvart''' ( < [[ladina keel|ladina k]] ''quarta'' "neljas") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 3 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helrida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Puhta kvardi (p4) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 2 ja 1/2 (kaks ja pool) tooni. Kvarti peetakse klassikalises [[harmoonia]]s [[Dissonants|dissoneerivaks]] intervalliks. Suurendatud kvarti (<4) suurusega 3 [[Toon (muusika)|toon]]i nimetatakse ka [[tritoon]]iks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt [[Dissonants|dissoneerivaks]] või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", ''Diabolus in musica''). Klassikalises [[Harmoonia (muusika)|harmoonia]]s laheneb IV ja VII astme vahel asuv [[diatooniline]] suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse [[sekst]]i.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]

----
'''Kvint''' ( < [[ladina keel|ladina k]] ''quinta'' "viies") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 4 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helrida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Puhta kvindi (p5) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 3 ja 1/2 (kolm ja pool) tooni. Kvint on [[Konsonants|konsoneeriv]] intervall. [[Oktaav]]i ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 3. Igast helist [[oktaav]]i ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine [[ülemheli]]. [[Viiul]]i ja [[vioola]] (altviiuli) keeled häälestatakse kvintide kaugusele.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]

'''Intervall''' on vahekaugus kahe heli vahel; kahe samaaegselt kõlava heli (harmoonilise intervalli) või järjestikuselt kõlava heli (meloodilise intervalli) kooskõla. Intervalle mõõdetakse [[diatooniline|diatoonilise]] [[helrida|helirea]] [[Aste (muusika)|astmetega]] ja [[Toon (muusika)|toon]]idega. Intervallide nimetused tulenevad nende [[Aste (muusika)|astmelisest]] suurusest: [[Priim (muusika)|priim]], [[Sekund (muusika)|sekund]], [[Terts (muusika)|terts]], [[Kvart (muusika)|kvart]], [[Kvint (muusika)|kvint]], [[Sekst (muusika)|sekst]], [[Septim (muusika)|septim]], [[Oktav (muusika)|oktav]], [[Noon (muusika)|noon]], [[Deetsim (muusika)|deetsim]], [[Undeetsim (muusika)|undeetsim]], [[Duodeetsim (muusika)|duodeetsim]] jne.

'''Unissoon''' ( < [[ladina keel]]|ladina k "üks heli") on mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng. Keskajal enne [[mitmehäälsus]]e teket lauldi [[liturgia]]tel üksnes unissoonis ([[Gregoriaani koraal]]i). Paljude rahvaste rahvalaulud on unissoonsed (ühehäälsed).

'''"Unissoonis"''' öeldakse ka ühtmoodi mõtlemise või tegutsemise kohta.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusika teooria]]

'''Sekst''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "kuues") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 5 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Väikese seksti (v6) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 4 tooni, suure seksti (s6) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 4 ja 1/2 (neli ja pool) tooni.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]

'''Septim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "seitsmes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 6 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Väikese septimi (v7) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 5 tooni, suure septimi (s7) suurus [[Toon (muusika)|toon]]ides on 5 ja 1/2 (viis ja pool) tooni. Septim on [[Dissonants|dissoneeriv]] intervall, mis [[Harmoonia (muusika)|harmoonilistes]] järgnevustes nõuab lahendamist.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]

'''Noon''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "üheksas") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 8 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Nooni käsitletakse tavaliselt kui [[Sekund (muusika)|sekundit]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Sekund (muusika)|sekund]]).

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]

'''Deetsim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "kümnes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 9 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Deetsimit käsitletakse tavaliselt kui [[Terts (muusika)|tertsi]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Terts (muusika)|terts]]).

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]

'''Undeetsim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "üheteistkümnes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 10 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Undeetsimit käsitletakse tavaliselt kui [[Kvart (muusika)|kvarti]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Kvart (muusika)|kvart]]).

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]

'''Duodeetsim''' ( < [[ladina keel|ladina k]] "kaheteistkümnes") on [[Intervall (muusika)|intervall]] [[heli]]de vahel mis on teineteisest 11 [[diatooniline|diatoonilise]] [[helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astme]] kaugusel. Duodeetsimit käsitletakse tavaliselt kui [[Kvint (muusika)|kvinti]] kuna tegemist on liitintervalliga ([[Oktaav (muusika)|oktaav]] + [[Kvint (muusika)|kvint]]).

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]

'''Helirida''' on rida [[heli]]sid ([[Aste (muusika)|heliastmeid]]), mida [[muusika]] looomisel ja esitamisel kasutatakse. Helirea helid ([[Aste (muusika)|astmed]]) võivad olla määratletud absoluutväärtustega (helisagedustega) või (enamasti) suhteliste väärtustega (omavaheliste suhetega). [[Muusika ajalugu]] tunneb palju erinevaid heliridasid erinevates traditsioonides. [[India muusika]]s on heliridade üldnimetus [[sanskriti keel|sanskriti k]] ''[[raga]]''; [[Hiina muusika|hiina]] jpt rahvaste muusikas kasutatakse [[Pentatoonika|pentatoonilist]] helirida (koosneb viiest [[Aste (muusika)|astmest]], mis on vastavuses [[klahvpillid]]e [[klaviatuur]]i mustade klahvidega) jne. Euroopalikus muusikas on kasutusel [[diatooniline]] helirida, mis on vastavuses [[klahvpillid]]e [[klaviatuur]]i valgete klahvidega ([[Oktaav (muusika)|oktaavis]] on seitse [[Aste (muusika)|astet]]). 20. s võeti [[Atonaalne muusika|atonaalses muusikas]] kasutusele 12-astmeline ([[kromaatiline]]) helirida ([[dodekafoonia]]s näiteks on [[Oktaav (muusika)|oktaavis]] kaksteist võrdest [[Aste (muusika)|astet]]), mis vastab [[klaviatuur]]i kõigile (nii valgetele kui mustadele) klahvidele, naaberhelide [[intervall]]idega 1/2 (pool) [[Toon (muusika)|tooni]].


[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]


'''Diatooniline''' [[helirida]] on [[Aste (muusika)|heliastmestik]] astmete vahekaugusega ...1, 1, 1/2, 1, 1, 1, 1/2... [[Toon (muusika)|tooni]], mis on vastavuses [[klahvpillid]]e [[klaviatuur]]i valgete klahvidega ([[Oktaav (muusika)|oktaavis]] on seitse [[Aste (muusika)|astet]]).

'''Diatooniline''' [[muusika]] on muusikalaad, mis kasutab üksnes diatoonilise [[Helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astmeid]].

'''Diatooniline''' [[helilaad]] on diatoonilise [[Helirida|helirea]] [[Aste (muusika)|astmetest]] koosnev [[helilaad]] ([[Joonia (muusika)|joonia]], [[Dooria (muusika)|dooria]], [[Früügia (muusika)|früügia]], [[Lüüdia (muusika)|lüüdia]], [[Miksolüüdia (muusika)|miksolüüdia]], [[Eoolia (muusika)|eoolia]] või [[Lokria (muusika)|lokria]]). Tänapäeval kasutatakse peamiselt [[Joonia (muusika)|jooniat]] ([[Mažoor]] e [[Duur]]) ja [[Eoolia (muusika)|eooliat]] ([[minoor]] e [[moll]]).

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]


'''Aste''' (heliaste) on [[Helirida|helirea]] lüli. Heliastmestiku moodustavad kõik antud [[Helirida|heliritta]] kuuluvad astmed.

[[Category:Muusika]]
[[Category:Muusikateooria]]
-------------
----

'''Jumal''' on paljudes [[religioon]]ides esinev [[surematus|surematu]] [[ülim olend|ülim]] [[üleloomulik olend|üleloomulik olend]], keda tavaliselt peetakse [[universum]]i ja [[inimkond|inimkonna]] loojaks, valitsejaks ja/või valvajaks või siis universumis kätkevaks.

Seda sõna võidakse kasutada ka mõnevõrra erinevates tähendustes. Näiteks võib Jumal tähendada [[energia]]t, [[väli|välja]] või [[teadvus]]t, mis täidab universumit ja mille [[olemasolu]] teeb universumi [[võimalikkus|võimalikuks]]; igasuguse olemasolu allikat; parimat ja kõrgeimat [[hüve]] [[tajuv olend|tajuvates olendites]]; või seda, mida pole üldse võimalik mõista ega [[definitsioon|defineerida]].

Usku Jumalasse või [[jumalad|jumalatesse]] leidub paljudes [[kultuur]]ides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks.

Paljud inimesed mõistavad Jumalat mittesõnasõnaliselt või isegi [[ilmalikkus|ilmalikul]] viisil. Hoolimata selliste tõlgenduste võimalikust vastuolust ühe või teise konkreetse [[usund]]iga ei ole need tavaliselt vastuolus lõpmatu Jumala mõistega.


== Definitsioonid ==
Jumalat on defineeritud mitmeti. Funktsionaalsetest aspektidest lähtuvalt defineeritakse Jumalat läbi selliste mõistete nagu (''ülim'' või ''kõrgeim'') ''looja, isand, valitseja, karjane, kohtumõistja'' jne. Atribuutilstest aspektidest lähtuvalt defineeritakse Jumalat tema omaduste kaudu: ''ülim, surematu, üleloomulik'' jne. On ka seisukohti, et Jumalat ei saagi defineerida, kuna ta seisab väljaspool inimese mõistusega hõlmatavat ala. [[Jumala olemasolu]] või mitteolemasolu kohta on esitatud palju [[Jumalatõestus|tõestusi]]. On ka väidetud, et Jumal asub väljaspool olemise ja olematuse mõisteid, mistõttu tema olemasolu või mitteolemasolu ning defineerimise küsimus on mõttetu. [[Negatiivne teoloogia|Negatiivse teoloogia]] kohaselt ei saa Jumalat üldse [[tõesus|tõeselt]] kirjeldada.

== Ortograafia ==
Kui "Jumal" kirjutatakse [[suur algustäht|suure algustähega]], siis on see [[pärisnimi]], mida kasutatakse [[judaism]]is, [[kristlus]]es ja [[islam]]is tunnistatava [[ülim olend|ülima olendi]] kohta. [[Väike algustäht|Väikese algustähega]] kirjutatuna on "jumal" [[üldnimi]], mis tähistab mistahes usundi poolt tunnistatavat vägevat üleloomulikku olendit, näiteks [[jumalad|jumalaid]] [[vanakreeka usund|vanakreeka]] või [[vanarooma usund]]is, [[hinduism]]is jm.

== Funktsioonid ==
* '''Kreatsioon''': Jumal kui kogu maailma ([[universum]]i) looja (autor), [[Loomismüüdid|loomismüütide]] heeros.

* '''Valitsemine''': nii maailma (looduse) kui inimeste üle. [[Issand]], isand, isa, omanik, kuningas, vürst... Hierarhiliselt ületamatu.

* '''Juhtimine''': nii maailma (loodusnähtuste) kui inimeste juhtimine ("karjane"), ...

* '''Õigusemõistmine''': Jumalast lähtuv õiglus (Jumalik õiglus) kui ülim ja kõrgeim õiglus. Jumal kui kohtumõistja inimeste ja kogu maailma üle ning ka karistaja Jumala seaduste rikkumise eest. Funktsioon võib toimida pidevalt, aga ka kunagi, [[Viimne kohtupäev|viimsel kohtupäeval]], lõplikult. Mõnede arusaamade järgi on Jumal paratamatult [[headus|hea]] (''[[summum bonum]]''), mõned aga peavad Jumalat teispool [[moraal]]i astsevaks.

* '''Kommunikatsioon''': Jumalaga on võimalik kontakteeruda ja suhelda. Jumal saab inimestega rääkida, ennast neile ilmutada ning tal on võime inimesi (nende palveid, tänu ja kiitust) kuulda, vastu võtta, aru saada ning neile vastata. Transtsendentaalne kommunikatsioon: kuna Jumal on alati ja kõikjal olemas (igavikuline atribuut), siis pole inimene kunagi üksi. [[John Lennon]]: ''"God is a concept, by which we measure our pain."'' (Jumal on kontseptsioon, mille abil me mõõdame oma valu.) Mõned peavad Jumalat [[inimene|inimestele]] täiesti mõistetamatuks ning Jumalaga suhtlemist võimatuks.

== Atribuudid ==
* '''Infinitaarsus''' (lõpmatusse ulatuvus, nii ajas kui ruumis): surematus, igavikulisus, kõikjalviibimine, täiuslikkus, püsivus, muutumatus.

* '''Omnipotentsiaalsus''' (kõikvõimsus) nii kreatsioonilises kui ka valitsemise funktsioonis. (Osaliselt vastuoluline: eri funktsioonide liitmine võib tekitada loogilise vastuolu: "Kas Jumal suudab luua nii suure kivi, mida ta ei suuda üles tõsta?") Mõned [[müstika]]traditsioonid peavad Jumala võimsust piiratuks, väites, et teda piirab tema loomus, mis oma ülima iseloomu tõttu ei jäta talle vabadust.

* '''Impassionaarsus''' (tundetus). Paljude arusaamade kohaselt puuduvad Jumalal tunded, mistõttu Jumal ei saa ka kannatada ega alluda kirgedele. Samas leidub ka küllaldaselt seisukohti, mille kohaselt Jumalal esineb tundeid (viha, rõõm, armastus jne). Erinevate traditsioonide kokkuliitumise tulemusena võib Jumala impassionaarsus olla ambivalentne.

* '''Kõiktarkus''', kõikteadmine ([[inglise keel|inglise k]] ''omniscience'' < [[kreeka keel|kreeka keeles]]t). Jumal teab kõike, näeb kõike, kuuleb kõike nii olevikus, tulevikus kui ka minevikus. (Osaliselt vastuolus kommunikatsioonilise funktsiooniga: miks peaks Jumalat paluma, kui ta nagunii teab kõike?)

* '''Antropomorfism''' (inimesekujulisus). Mõned arusaamad Jumalast omistavad talle [[antropomorfism|antropomorfseid]] jooni, mõned aga peavad Jumala kujutlemist füüsilisel kujul [[jumalateotus]]eks.

* '''Gnoseoloogilised''' atribuudid varieeruvad religiooniti. Tunnetuslikus mõttes on erinevaid arusaamisi. Kas Jumal on nähtamatu? Tunnetamatu? Avaldab Ta ennast vaid kaudselt? Kas Jumalat võib kujutada piltidel? Teha temast kujusid? Või räägib Ta inimestega? Näitab ennast? Vana Testamendi Jumal maadleb Jakobiga, kõneleb [[Mooses]]ega, kuid ei luba endast pilte ega kujusid teha.

==Jumal [[monoteism|monoteistlikes]] usundites==
Ainujumala mõiste on iseloomulik [[monoteism]]ile, kuid mõned monoteismi vormid ei ole selgelt eristatavad [[polüteism]]ist või [[henoteism]]ist. Sageli on [[monoteism|monoteistlikes]] usundites varasemast [[polüteism]]ist pärinevate mitmete jumalate erinevad funktsioonid ja atribuudid kokku sulandunud ainujumalasse.

Enamik monoteistlike [[usund]]ite tunnistajaid kasutavad Jumala pärisnimena sageli üldnime "Jumal". Jumala erinevad nimed tulenevad [[keel (keeleteadus)|keelte]] erinevustest ja religioossetest [[traditsioon]]idest.

*[[Jahve]] (ka [[Jehoova]]) on üks [[Piibel|Piiblis]] kasutatavatest Jumala nimedest (''YHVH''; &#1497;&#1492;&#1493;&#1492;). Seda nime [[judaism|juudi]] [[palve]]tes kunagi ei kasutata, vaid selle asemel öeldakse "[[Adonai]]" '[[Issand]]' (sellest ka vorm "Jehoova"). Algne hääldus on oletuslik, sest [[heebrea keel]]es [[vokaal]]e ei märgitud. ([[Adonai]] on [[judaism]]is kasutatav [[ülistusnimi]]. Teiste jumalanimede kohta vaata artiklit [[Jumala nimi]].)
*[[Allah]] on [[araabia keel|araabiakeelne]] sõna 'Jumal', mida [[islam]]is kasutatakse Jumala pärisnimega. Vaata ka: [[Allahi 99 nime]].
*Püha [[Kolmainsus]] ([[Jumal-Isa]], [[Jumal-Poeg]] ja Jumal [[Püha Vaim]]) on Jumala nimi, mida kasutatakse eriti [[õigeusk|õigeusu]] ja [[katoliiklus|katoliku]] palvetes ja [[liturgia]]s. Hiljemalt alates [[Esimene Nikaia kirikukogu|Esimesest Nikaia kirikukogust]] ([[325]]) tunnistab [[Kolmainsus]]e õpetust enamik [[kristlus|kristlastest]].

==[[Jumalatõestus]]ed ja argumendid [[Jumala olemasolu]] vastu==
Aegade vältel on pakutud välja [[argument]]e nii Jumala olemasolu kasuks (Jumalatõestusi) kui ka Jumala olemasolu kahjuks. On näiteks väidetud, et kui mitte [[postuleerimine|postuleerida]] ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi olemasolu [[seletus|seletamatu]], sest ei ole võimalik, et [[miski]] [[tekkimine|tekib]] [[eimiski|eimillestki]]. Teiselt poolt on väidetud, et Jumala seletamatu olemasolu ei ole üldse mingi seletus, ja miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult [[eimiski paradoks]]ist. Paljud on väitnud, et Jumalasse uskumine sõltub [[usk|usust]], mitte mingist argumendist või tõestusest, ning ükski niisugune argument ei saa olla kindel või lõplik tõestus.

Pikemalt on sellest lugeda artiklites [[Jumalatõestus]] ja [[Argumendid Jumala olemasolu vastu]].

==Panteism==
"Ma usun jumalasse, ainult ma hääldan seda 'loodus'." - Frank Lloyd Wright (Panteism)

==Vaata ka==
*[[Jumalus]]
*[[Jumalad]]
*[[Jumalanna]]

{{täienda}}

[[af:God]]
[[ca:D&#233;u]]
[[cs:B%C5%AFh]]
[[da:Gud]]
[[de:Gott]]
[[en:God]]
[[eo:Dio]]
[[es:Dios]]
[[fr:Dieu]]
[[he:&#1488;&#1500;&#1493;&#1492;&#1497;&#1501;]]
[[hu:Isten]]
[[ia:Deo]]
[[it:Dio]]
[[nl:God]]
[[no:Gud]]
[[pl:B&#243;g]]
[[pt:Deus]]
[[simple:God]]
[[sv:Gud]]
[[zh:&#31070;]]


[[Category: Jumal|*Jumal]]
[[Category: Religioon]]

-------------
----
-------------


Jumalal võib erinevates [[religioon]]ides olla mitmeid erinevaid aspekte, funktsioone ja tähendusi.

* Kreatsiooniliselt: Jumal kui maailma looja. (Variant: rohkem maailma asjadesse ei sekku.)

* Looduslike nähtuste põhjustaja ja korraldaja. Äike, vulkaanid, maavärinad, tormid, üleujutused jne.

* Ontoloogiliselt: Jumal kui kõige täiuslikum, kõige suurem, kõige targem, kõige parem. Ideaal.

* Hierarhiliselt: Jumal kui maailma kuningas, peremees, valitseja ja juhtija, kõrgeim võim. Issand. Karjane. Isa. Iseloomulik eriti karjakasvatusega tegelevate rahvaste religioonidele ja tugevalt patriarhaalsele ühiskonnale.

* Õiguslikult: Jumal kui kohtunik, kõrgeima õigluse esindaja. Aspektid võivad olla erinevad: praegusel ajal võib Jumal lubada ebaõiglust, kuid viimselpäeval (viimsel kohtupäeval vms) toimub lõplik õigusemõistmine ("sikkude eraldamine lammastest").

* Kommunikatsioon: Jumal kuulab alati, inimene pole kunagi üksi, jumal on alati temaga... palved, tänu ja kiitus...

* Transtsendentaalselt: Jumal kui midagi nähtamatut, tunnetamatut, kuid olemasolevat...

* Panteistlikult või panenteistlikult: Jumal ongi kogu olemasolev universum või sisaldub kogu universumis ja/või kõigis inimestes.


-------------------------

'''Oktoobrirevolutsioon''' (Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon) oli [[Venemaa]]l [[Petrograd]]is [[6. november|6.]] – [[8. november|8. novembril]] (vana kalendri järgi [[24. oktoober|24.]] - [[26. oktoober|26. oktoobril]]) [[1917]] toimunud riigipööre, mis kukutas Ajutise Valitsuse ja viis Venemaa kommunistide valitsemise alla.

Sama aasta veebruaris oli keiser [[Nikolai II]] tagasi astunud, käis [[I Maailmasõda]] ning riik oli sattunud kriisiolukorda. Võimul oli Ajutine Valitsus, peatselt pidi kokku tulema [[Asutav Kogu]]. Samal ajal oli otsedemokraatia põhimõtetel organiseerunud töölised, soldatid ja talupojad moodustanud oma esinduskogud, nõukogud.

Oktoobrirevolutsiooni korraldajad olid Venema Sotsiaaldemokraatlikust Parteist lahku löönud rühmituse ([[bolševikud|bolševike]]) liikmed Vladimir Uljanov (Lenin), Lev Bronstein (Trotski) jt. Ajutine Valitsus arreteeriti ja selle liikmed hiljem hukati. Relvastatud valve alla võeti raudteejaamad, sillad, telegraaf jt strateegiliselt tähtsad punktid Petrogradis.

Samaaegselt toimunud nõukogude II kongressil surusid bolševikud oma enamust kasutades läbi resolutsiooni riigipöörde heakskiitmise ja võimu ülevõtmise kohta. Paljud kongressi delegaadid lahkusid protesti märgiks. Kuu aega hiljem vallutasid bolševikud võimu enda kätte ka Moskvas.

Oktoobrirevolutsioonile järgnes Venemaal kaos, terror ja anarhia. Vallandus kodusõda, sekkusid välisriigid. Hoolimata tugevast vastuseisust õnnestus bolševikel (hilisema nimega [[kommunistid]]el) oma võim kindlustada ligi 70 aastaks.



8. novembri (26. okt-t) öösel vallutati [[Talvepalee]], seal viibinud Ajutise Valitsuse ministrid vahistati. Ülestõusu ajal [[Smolnõi]]sse kogunenud II ülevenemaaline nõukogude kongress kuulutas Venemaa nõukogude vabariigiks, võttis vastu rahudekreedi ja maadekreedi ning moodustas Rahvakomissaride Nõukogu - esimese Nõukogude riigi valitsuse. Selle eesotsas seisis V. I. Lenin.

Revolutsiooni võidust Petrogradis algas nõukogude võimu laienemine, novembrist 1917 märtsini 1918 kehtestati nõukogude võim peaaegu kogu Venemaal. Olemasolevad riigivõimuorganid asendati kõikjal nõukogude omadega. Tootmise ja jaotamise üle kehtestati tööliskontroll, maa sai rahva omandiks, alustati suurtööstuse riigistamist.

== Nõukogude võimu kehtestamine Eestis ==

[[Eesti]]l oli V. I. Lenini ülestõusuplaanis revolutsiooni keskuse Petrogradi tagalana tähtis osa. Eesti bolševikud valmistusid relvastatud ülestõusuks: relvastati ja õpetati välja [[Punakaard]]i salku. 4. novembril (22. okt.) asutati ülestõusu juhtimiseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Selle esimees oli [[Ivan Rabtšinski|I. Rabtšinski]] ja aseesimees [[Viktor Kingissepp|V. Kingissepp]].
[[5. november]] (23. okt.) võtsid tööliste, madruste ja soldatite salgad Tallinnas kõik olulised kohad oma kontrolli alla. See kulges nii kiiresti, et Tallinna merekindluse juhtkond ei jõudnud korraldada mingit vastupanu. Järgmistel päevadel said ülestõusnud võimu ka mujal Eestis (Tartus 7., Narvas 8. nov.). Nõukogude võim kehtestati kogu Eesti mandriosas.

Nõukogude võim püsis Eestis kuni [[1918]]. aasta [[24. veebruar]]ini, mil kuulutati välja Eesti Vabariik.

[[Category:Ajalugu]]
[[Category:Eesti ajalugu]]
[[Category:Venemaa ajalugu]]

Redaktsioon: 20. veebruar 2005, kell 11:09

Olen siin alates 2005. a. jaanuarist.

Vaikselt kirjutan, täiendan, toimetan, arutlen. Loodetavasti on sellest kasu.

Enam huvipakkuvad teemad on filosoofia, folkloor, muusika jpm.

Ei viibi Eestis. Ei saa kasutada eestikeelseid trükiväljaandeid.

Alljärgnev on pooleliolev töö, nii et paluks mitte surkida...

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Lulu&oldid=107916"