Aleksander Tšikin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:


Aleksandr Tšikin oli "Kalevi" auliige (1964), NSVL teeneline treener (1965) ja Tallinna aukodanik (1997). Teda autasustati [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] medaliga (1997).
Aleksandr Tšikin oli "Kalevi" auliige (1964), NSVL teeneline treener (1965) ja Tallinna aukodanik (1997). Teda autasustati [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] medaliga (1997).

Veel vanuses 85+ oli Tšikin (aka Tsika) üks tuntumaid treenereid noorte kergejõustiklaste hulgas. Oma elu viimaste aastateni välja võis teda pea iga päev kohata Kalevi spordiväljakul noortele näpunäiteid ning energiat jagamas ja ka ennast sportlikus vormis hoidmas. Tema treeningstrateegia põhines inimeses huvi tekitamises ning õpilase endasse uskuma/endast "seda" leidma panemises. Tänu ainult positiivsete võtete kasutamisele oli Tsika õpilaste arv tohutult suur, aktsepteeritud oli iga sportliku huviga aktivist.
Kõik isikud, kelle ellu on ta midagi jätnud (keda on üle kolme põlvkonna) nõustuvad, et ta elas täisväärtuslikku elu ning seda lõpuni välja...






Redaktsioon: 15. juuni 2008, kell 04:47

Fail:Tsika.PNG
Aleksandr Tšikin

Aleksandr Tšikin (27. aprill 1915 Narva30. oktoober 2006) oli Eesti kergejõustikutreener.

Aastatel 1944–1946 pälvis Aleksandr Tšikin 400 ja 800 meetri jooksjana medaleid üleliidulistel võistlustel, kolmekümneselt sai NSV Liidu meistersportlaseks.

Sportlaspõlves (aastani 1952) alustas Tšikin tööd Kalevi treenerina ja omandas erialase kõrghariduse.

Tema õpilaste seas on Vladimir Kuts, Mart Vilt, Tõnu Lepik, Tõnu Kaukis, Pavel Rambak, Vello Lumi, Ants Savest, Endel Pärn, Raivo Mägi, Marko Metsala.

Aleksandr Tšikin oli "Kalevi" auliige (1964), NSVL teeneline treener (1965) ja Tallinna aukodanik (1997). Teda autasustati Valgetähe teenetemärgi medaliga (1997).

Veel vanuses 85+ oli Tšikin (aka Tsika) üks tuntumaid treenereid noorte kergejõustiklaste hulgas. Oma elu viimaste aastateni välja võis teda pea iga päev kohata Kalevi spordiväljakul noortele näpunäiteid ning energiat jagamas ja ka ennast sportlikus vormis hoidmas. Tema treeningstrateegia põhines inimeses huvi tekitamises ning õpilase endasse uskuma/endast "seda" leidma panemises. Tänu ainult positiivsete võtete kasutamisele oli Tsika õpilaste arv tohutult suur, aktsepteeritud oli iga sportliku huviga aktivist. Kõik isikud, kelle ellu on ta midagi jätnud (keda on üle kolme põlvkonna) nõustuvad, et ta elas täisväärtuslikku elu ning seda lõpuni välja...


Ma ei ole kedagi ära ajanud, kes on tahtnud harjutada. Mulle meeldivad noored. Tahan aidata neil spordis teed leida, mis veelgi tähtsam – elus. Kasvatada, tahet karastada, õpetada ennastsalgavalt pingutama.

— Aleksandr Tšikin, Allikas tundmatu