1937: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. juuni 2008, kell 22:09

1937. aasta

Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand

Aastakümned: 1880. aastad 1890. aastad 1900. aastad 1910. aastad 1920. aastad - 1930. aastad - 1940. aastad 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad

Aastad: 1932 1933 1934 1935 1936 - 1937 - 1938 1939 1940 1941 1942

Sündmused maailmas

Jaanuar

11. jaanuar – Poola tunnustas Itaalia impeeriumi.
12. jaanuar – Benito Mussolini sai lenduridiplomi.

Veebruar

12. veebruar – paavst tunnustas Itaalia impeeriumi.
15. veebruar – Kyösti Kallio valiti Soome presidendiks.

Märts

15. märts – Chicago Cooki haiglas loodi maailma esimene verepank, kus hoiti ülekanneteks külmutatud verd

Aprill

...

Mai

27. mai – avati San Francisco Kuldvärava sild, mille esimesel päeval ületas 200 000 inimest.

Juuni

...

Juuli

1. juuli – Suurbritannias alustas tööd maailma esimene telefonitsi kättesaadav päästeteenistus.
9. juuli – Eestisse jõudis allveelaev Lembit.

August

...

September

5. september – Sääksmäkil avati Pehr Evind Svinhufvudi ausammas.

Oktoober

16. oktoober – Soome presidendile Kyösti Kalliole kingiti Eesti Entsüklopeedia.

November

6. november – Eesti saadik Hans Rebane lahkus Soomest.

Detsember

21. detsember – Los Angeleses esilinastus esimene täispikk värviline multifilm, Walt Disney "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi".

Sündmused Eestis

1.–3. jaanuar – valiti Eraettevõtete Ametnikkude Koda.
12. jaanuar – avati Käsitööstuskoda, koja esimeheks valiti ja kinnitati Majandusministri poolt Aleksander Naeres, kes valiti koja juhatuse poolt ka Rahvuskogu teise koja liikmeks; koja esindajaks Riigi Majandusnõukokku valiti Mihkel Andreesen.
12. jaanuar – Kodumajanduskoja juhatus valis Linda Eenpalu Rahvuskogu teise koja liikmeks.
2. veebruar – Tallinnas avati kohvik "Kultas".
3. veebruar – põletati Caritase 1936. aasta väljaande postmarkide ülejääk (209.999 tk).
10. veebruar – Rudolf Vaharo nimetati kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhatajaks.
16. veebruar – avati Eraettevõtete Ametnikkude Koda, koja esimeheks valiti Aleksander Oinas.
18. veebruar – Rahvuskogu alustas tööd.
20. veebruar – Allveelaevastiku Sihtkapitali keskjuhatuse esimees Johan Pitka andis Riigivanem Konstantin Pätsile üle sihtkapitali poolt kogutud 80.000 krooni.
23. veebruar – Riigivanem Konstantin Päts esitas Rahvuskogule Eesti Vabariigi Põhiseaduse eelnõu.
26. veebruar – Jaan Masing valiti Majaomanikkude Koja esimeheks.
26. veebruar – Pavel Volkonski eestistas oma perekonnanime Undipojaks.
1. aprill – kaitsevägi nimetati ümber sõjaväeks ja Kaitseministeerium Sõjaministeeriumiks.
1. aprill – hakkas kehtima Steriliseerimise seadus.
12. aprill – Tallinna raekojas vannutati Tallinna börsi- ja sadamaartelli 72 liiget.
16. aprill – ilmusid müügile esimesed ETK jalgrattavabrikus valmistatud jalgrattad.
20. aprill – Kilingi-Nõmme algkoolis hukkus kinoseansil põlema läinud filmilindi pärast 17 kooliõpilast, vigastada sai 50.
30. aprill – lõppes Eesti Entsüklopeedia trükkimine.
28. mai – Vabariigi Valitsus otsustas likvideerida Aidu, Loosi ja Õisu vallad ja asutada Paistu valla.
21. juuni – Riigivanem Konstantin Päts annetas esimesed Valgetähe teenetemärgid.
1. juuli – Riigivanem Konstantin Päts sõitis Orule puhkust veetma.
16. juuli – Riigivanem Konstantin Päts naasis Tallinna.
17. juuli – valmis Türi raadiosaatejaama mast-antenn, mis oli 197 meetri kõrgune ja mis tagas riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eestis.
28. juuli – Rahvuskogu üldkoosolek võttis vastu uue Eesti Vabariigi Põhiseaduse.
31. juuli – Konstantin Päts valiti Voka valla aukodanikuks.
5. august – Riigivanem võttis vastu Voka vallavanema Ernst Voormansiku ja vallavolikogu esinduse.
12. august – Riigivanem Konstantin Päts pani nurgakivi Kadrioru Administratiivhoonele.
13. august – Ungari saadik Bela de Török esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
14. august – Riigivanem Konstantin Päts asutas Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi.
17. august – Riigivanem Konstantin Päts kuulutas välja uue Eesti Vabariigi Põhiseaduse.
17. august – Riigivanem Konstantin Päts jagas välja 149 Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärki, neist 32 I klassi mälestusmärgid.
20. august – Tallinna külastas Eesti aukonsul Ecuadoris Aagard Anders Bjarner.
29. august – Iru linnusesse paigutati sümboolne garnison (Kaitseliidu Iru kompanii)
30. august–2. september – Riigivanem Konstantin Pätsi visiit Soome.
1. september – asutati Riigi Viljasalv
3. september – uus põhiseadus avaldatati Riigi Teatajas, algas 120-päevane üleminekuperiood, mille kestel oli Konstantin Pätsi ametinimetuseks Riigihoidja.
11. september – Artur Tupits määrati Põllutööministriks ja astus ametisse.
12. september – kaitseseisukorda pikendatati aasta võrra.
1. oktoober – algas Allveelaevastiku Sihtkapitali vanametallide kogumise võistluskorjandus allveelaevade hävitajate soetamiseks.
3. oktoober – õnnistati ametisse Narva ja Irboska piiskop Pavel (Dmitrovski).
3. oktoober – Tallinnas lasti vette meremärkide panija Merepoeg.
9. oktoober – avati Tartu Kutseesinduste Kodu.
10. oktoober – avati Tõravere raudbetoonsild Elva jõel.
21. oktoober – toimusid Konstantin Pätsi sünnikoha tähistamise talgud.
22. oktoober – asutati Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liit.
23. oktoober – asetati nurgakivi Kodumajanduse Instituudile.
23. oktoober – Jõhvi lähistel toimunud puurimistel jõuti rauamaagi lademeni.
23. oktoober – Tartus ja Toril lõppesid hobuserautamise kursused.
24. oktoober – Tallinnas toimus üleriiklik paberi- ja kirjutustarvetega kauplejate päev.
27. oktoober – Johan Pitka annetas Tallinna Kaarli kogudusele Allveelaevastiku Sihtkapitali kinnisvaramärgi.
31. oktoober – Briti saadik Edmund Monson lahkus Eestist.
31. oktoober – Tartus pandi nurgakivi Vanemuise uuele hoonele. Senine draamaetendusteks sobimatu teatrisaal korraldati ümber kontserdisaaliks, sõnalavastuste tarbeks üüriti tühjalt seisev Tartu Saksa teater.
19. november – Tallinna saabus Saksa kergeristleja Leipzig.
20. november – Saksa kergeristleja Leipzig orkester andis Tallinnas Harjuvärava mäel vabaõhukontserdi.
3. detsember – Abruka saare riigimetsa kvartaal nr. 26 võeti looduskaitse alla.
4. detsember – Tallinnas avati saksa raamatu ja raamatukunsti näitus.
31. detsember – lõpetati V Riigikogu liikmete volitused.

Sündinud

6. jaanuar – Ludvík Daněk, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane
12. jaanuar – David Papp, Eesti päritolu Rootsi merendusteadlane
31. jaanuar – Philip Glass, ameerika helilooja
8. aprill – Maila Rästas, eesti näitleja
14. aprill – Kari Tilk, eesti dekoraator
24. aprill – Mare Orgse, eesti pianist ja pedagoog
26. aprill – Liina Pihlak, eesti lavastuskunstnik
28. aprill – Saddam Hussein, Iraagi president
13. mai – Hando Kruuv, eesti vabadusvõitleja
16. juuni – Simeon II, Bulgaaria kuningas
23. juuni – Martti Ahtisaari, Soome poliitik, endine president
8. juuli – Einar Laigna, eesti vaimulik ja ohvitser
26. august – Gennadi Janajev, Nõukogude Liidu poliitik
4. september – Mikk Mikiver, eesti näitleja ja lavastaja
15. september – Fernando de la Rúa, Argentina poliitik
30. november – Ridley Scott, inglise filmilavastaja
16. detsember – Piia Sork, eesti metallikunstnik
21. detsember – Jane Fonda, ameerika näitleja
22. detsember – Eduard Uspenski, vene lastekirjanik
31. detsember – Anthony Hopkins, briti päritolu USA näitleja

Surnud

6. jaanuar – Joosep Teetsman, endine Riigivanema teener
26. jaanuar – Johannes Leopold Jüris, Majaomanikkude Koja esimees
3. veebruar – Mai Saar, eesti arst
10. märts – Jevgeni Zamjatin, vene kirjanik
17. märts – Gustav Loorberg, endine Helme vallavanem
21. märts – Mihkel Neps, endine Saare Maavalitsuse esimees
25. märts – Dimitri Barkovski, eesti vaimulik
27. märts – Aleksander Planken, eesti rohuteadlane
9. aprill – Hans Kamar, Riigivanema autojuht
10. aprill – Peeter Piller, endine Petseri maavalitsuse esimees
28. aprill – Netty Pinna, eesti näitleja
11. juuni – Hando Mugasto, eesti kunstnik
28. august – Felix-Jaan Raeksoo, Eesti politseinik
8. september – Friedrich Simon, endine Tartu Ülikooli peahoone uksehoidja
17. oktoober – Edgar Maring, Eesti politseinik
21. oktoober – Roland Strunk, saksa ajakirjanik
23. oktoober – Friedrich Karlson, eesti advokaat
31. oktoober – Jüri Kark, eesti põllumees
9. november – Ramsay Macdonald, Briti poliitik
16. november – Eero Järnefelt, soome kunstnik
26. detsember – Jakob Rosenberg, eesti esperantist
28. detsember – Maurice Ravel, prantsuse helilooja

Nobeli auhinnad

füüsika – Clinton Joseph Davisson, George Paget Thomson
keemia – Walter Haworth, Paul Karrer
meditsiin – Albert von Szent-Györgyi Nagyrapolt
kirjandus – Roger Martin du Gard
rahu – Robert Cecil

@@ 187. rida: / 187. rida: @@
 [[ast:1937]]
 [[av:1937]]
+[[ay:1937]]
 [[az:1937]]
 [[id:1937]]