Tomat

See artikkel räägib kultuurtaimest harilikust tomatist; taimeperekonna kohta vaata artiklit (Tomat (perekond)

---

Tomat
Taksonoomia

Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta arvatakse kas tomati või maavitsa perekonda.

Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged.

Ajalugu

Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad.

Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'.

Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe.

Tomatikasvatus

Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeldakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USA–s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.

Maailma tomatitoodangust annab Aasia u 40%, Euroopa u 18%, Põhja– ja Lõuna–Ameerika kokku u 17% ja Aafrika 11%.

Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad.

Tomatisordid

Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili.

• Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised.
• Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad.
• Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad.
• Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad.

Kahjurid ja haigused

Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik.

Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased.

Biokeemiline koostis

Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.

Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).

Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb.

Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.

Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin.

Kasutamine kulinaarias

Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.

Tomat on oluline konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketšupit) ning konserve.

Kirjandus

• Leopold Meensalu, Toivo Niiberg, Väino Pallum "Tomat aias ja köögis", Maalehe Raamat 2000, ISBN 9985-64-087-X
• Linda Petti "Tomat ja tema sugulased", Varrak 1993, ISBN 9985-807-08-1

Välislingid

• Biolan: Tomati looduslik kasvatamine
• Terviseleht: Tomati tervislikkusest