Kornet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
Kornetitel on '''B''' häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi '''[[e (muusika)|e]]'''-st teise oktavi '''[[b (muusika)|b]]'''-ni, kuid see sõltub mängija võimetest. |
Kornetitel on '''B''' häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi '''[[e (muusika)|e]]'''-st teise oktavi '''[[b (muusika)|b]]'''-ni, kuid see sõltub mängija võimetest. |
||
Kornet erineb [[trompet]]ist selle poolest, et toru on pigem koonusekujuline kui silindriline ja korneti [[huulik]] on sügavam, kõla pehmem. Kornetit kasutatakse [[Orkester|orkestrites]] viisipillina. |
|||
[[Kategooria:Puhkpillid]] |
[[Kategooria:Puhkpillid]] |
||
Redaktsioon: 31. mai 2008, kell 09:52
|
See artikkel on puhkpillist; Sõjavälise auastme kohta vaata lehekülge Kornet (auaste). |
 | |
| Liigitus | Puhkpillid (vaskpuhkpill)/ Aerofonid |
|---|---|
Kornet (prantsuse, itaalia cornetto – sarveke) on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ning kausshuulikuga vaskpuhkpill.
Kornet arenes välja postisarvest pärast seda, kui temale lisati 19. sajandi esimesel poolel postisignaalide erikõrguseliste helide täpsemaks mängimiseks 3 pumpventiili.
Tänapäeva kornetitel on pumpventiilide kõrval kasutusel ka klapventiilid, ehk pöördventiilid.
Kornetitel on B häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi e-st teise oktavi b-ni, kuid see sõltub mängija võimetest.
Kornet erineb trompetist selle poolest, et toru on pigem koonusekujuline kui silindriline ja korneti huulik on sügavam, kõla pehmem. Kornetit kasutatakse orkestrites viisipillina.