Aufbau printsiip: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uxb (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Uxb (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
'''Aufbau printsiip''' ütleb, et [[orbitaal|orbitaalid]] hakkavad [[elektron|elektronidega]] täituma alustades madalaima energiaga orbitaalist. Kõrgema energiaga orbitaal ei hakka enne elektronidega täituma kui madalama energiaga orbitaal täis ei ole. Aufbau printsiipi kasutatakse (koos [[Hund’i reegel|Hund’i reegli]] ja [[Pauli printsiip|Pauli printsiibiga]]) selleks, et määrata [[aatom|aatomi]], [[ioon|iooni]] või [[molekul|molekuli]] [[elektronkonfiguratsioon|elektronkonfiguratsiooni]].
'''Aufbau printsiip''' määrab ära [[aatom]]i [[aatomorbitaal|orbitaal]]ide [[elektron]]idega täitumise järjekorra hüpoteetilises protsessis, kus orbitaalidele hakatakse ükshaaval elektrone lisama. Nimelt
hakkavad orbitaalid elektronidega
täituma alates madalamate energiatega orbitaalidest (näiteks aatomite korral 1s-orbitaal täitub elektronidega enne kui 2s-orbitaal, sest esimesel orbitaalil on elektronil väiksem [[energia]]).


Aatomi alakihid täituvad (mõningate eranditega) järgmises järjekorras: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p.
Aatomite korral hakkavad nende [[alakiht|alakihid]] täituma (mõningate eranditega) järgmises järjekorras: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p.


Molekulide korral kehtib Aufbau printsiip samuti – [[keemiline side|keemilisest sidemest]] osa võtvad väliskihi elektronid täidavad molekulaarorbitaalid alustades madalaima energiaga orbitaalist.
Aufbau printsiibi abil saab enamikul juhtudel õigesti ennustada aatomi, [[ioon]]i või [[molekul]]i [[elektronkonfiguratsioon]]i.


== Erandid ==
==Erandid:==
On aga ka [[element|elemente]], mis ei allu Aufbau printsiibile. Kõik need elemendid asuvad [[perioodilisustabel|perioodilisustabeli]] d-plokis. Põhjus, miks see nii on, seisneb selles, et poolikult- (5 elektroniga) ja täielikult (10 elektroniga) täidetud d-alakihis elektroni hoidmiseks kulub aatomil vähem energiat kui madalama energiaga s-alakihis hoidmiseks

On aga ka elemente, mis ei allu Aufbau printsiibile. Kõik need elemendid asuvad perioodilisustabeli d-plokis. Põhjus, miks need elemendid ei allu Aufbau printsiibile, seisneb selles, et pooleldi (5 elektroniga) või täielikult (10 elektroniga) täidetud d-alakihil elektroni hoidmiseks on aatomil vaja vähem energiat kui madalama energiaga s-alakihil hoidmiseks.





Redaktsioon: 27. mai 2008, kell 11:52

Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma alustades madalaima energiaga orbitaalist. Kõrgema energiaga orbitaal ei hakka enne elektronidega täituma kui madalama energiaga orbitaal täis ei ole. Aufbau printsiipi kasutatakse (koos Hund’i reegli ja Pauli printsiibiga) selleks, et määrata aatomi, iooni või molekuli elektronkonfiguratsiooni.

Aatomite korral hakkavad nende alakihid täituma (mõningate eranditega) järgmises järjekorras: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p.

Molekulide korral kehtib Aufbau printsiip samuti – keemilisest sidemest osa võtvad väliskihi elektronid täidavad molekulaarorbitaalid alustades madalaima energiaga orbitaalist.

Erandid:

On aga ka elemente, mis ei allu Aufbau printsiibile. Kõik need elemendid asuvad perioodilisustabeli d-plokis. Põhjus, miks see nii on, seisneb selles, et poolikult- (5 elektroniga) ja täielikult (10 elektroniga) täidetud d-alakihis elektroni hoidmiseks kulub aatomil vähem energiat kui madalama energiaga s-alakihis hoidmiseks


Erandid 4. perioodis:

Element Z Elektronkonfiguratsioon
Skandium 21 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d1
Titaan 22 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d2
Vanaadium 23 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d3
Kroom 24 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s1 3d5
Mangaan 25 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d5
Raud 26 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d6
Koobalt 27 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d7
Nikkel 28 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d8
Vask 29 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s1 3d10
Tsink 30 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10
Gallium 31 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p1

Erandid 5. perioodis:

Element Z Elektronkonfiguratsioon
Ütrium 39 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d1
Tsirkoonium 40 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d2
Nioobium 41 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d4
Molübdeen 42 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d5
Tehneetsium 43 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d5
Ruteenium 44 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d7
Roodium 45 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d8
Pallaadium 46 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 4d10
Hõbe 47 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d10
Kaadmium 48 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10
Indium 49 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p1

Erandid 6. perioodis:

Element Z Elektronkonfiguratsioon
Iriidium 77 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 5d7
Plaatina 78 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s1 4f14 5d9
Kuld 79 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s1 4f14 5d10
Elavhõbe 80 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 4f14 5d10
Tallium 81 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 4f14 5d10 6p1

Vaata ka