Aufbau printsiip: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}} |
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}} |
||
'''Aufbau printsiip''' ütleb, et [[orbitaal|orbitaalid]] hakkavad [[elektron|elektronidega]] täituma alustades madalaima energiaga orbitaalist. Kõrgema energiaga orbitaal ei hakka enne elektronidega täituma kui madalama energiaga orbitaal täis ei ole. Aufbau printsiipi kasutatakse (koos [[Hund’i reegel|Hund’i reegli]] ja [[Pauli printsiip|Pauli printsiibiga]]) selleks, et määrata [[aatom|aatomi]], [[ioon|iooni]] või [[molekul|molekuli]] [[elektronkonfiguratsioon|elektronkonfiguratsiooni]]. |
|||
'''Aufbau printsiip''' määrab ära [[aatom]]i [[aatomorbitaal|orbitaal]]ide [[elektron]]idega täitumise järjekorra hüpoteetilises protsessis, kus orbitaalidele hakatakse ükshaaval elektrone lisama. Nimelt |
|||
hakkavad orbitaalid elektronidega |
|||
täituma alates madalamate energiatega orbitaalidest (näiteks aatomite korral 1s-orbitaal täitub elektronidega enne kui 2s-orbitaal, sest esimesel orbitaalil on elektronil väiksem [[energia]]). |
|||
Aatomite korral hakkavad nende [[alakiht|alakihid]] täituma (mõningate eranditega) järgmises järjekorras: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p. |
|||
Molekulide korral kehtib Aufbau printsiip samuti – [[keemiline side|keemilisest sidemest]] osa võtvad väliskihi elektronid täidavad molekulaarorbitaalid alustades madalaima energiaga orbitaalist. |
|||
Aufbau printsiibi abil saab enamikul juhtudel õigesti ennustada aatomi, [[ioon]]i või [[molekul]]i [[elektronkonfiguratsioon]]i. |
|||
== |
==Erandid:== |
||
⚫ | On aga ka [[element|elemente]], mis ei allu Aufbau printsiibile. Kõik need elemendid asuvad [[perioodilisustabel|perioodilisustabeli]] d-plokis. Põhjus, miks see nii on, seisneb selles, et poolikult- (5 elektroniga) ja täielikult (10 elektroniga) täidetud d-alakihis elektroni hoidmiseks kulub aatomil vähem energiat kui madalama energiaga s-alakihis hoidmiseks |
||
⚫ | On aga ka elemente, mis ei allu Aufbau printsiibile. Kõik need elemendid asuvad perioodilisustabeli d-plokis. Põhjus, miks |
||
Redaktsioon: 27. mai 2008, kell 11:52
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2008) |
Aufbau printsiip ütleb, et orbitaalid hakkavad elektronidega täituma alustades madalaima energiaga orbitaalist. Kõrgema energiaga orbitaal ei hakka enne elektronidega täituma kui madalama energiaga orbitaal täis ei ole. Aufbau printsiipi kasutatakse (koos Hund’i reegli ja Pauli printsiibiga) selleks, et määrata aatomi, iooni või molekuli elektronkonfiguratsiooni.
Aatomite korral hakkavad nende alakihid täituma (mõningate eranditega) järgmises järjekorras: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p.
Molekulide korral kehtib Aufbau printsiip samuti – keemilisest sidemest osa võtvad väliskihi elektronid täidavad molekulaarorbitaalid alustades madalaima energiaga orbitaalist.
Erandid:
On aga ka elemente, mis ei allu Aufbau printsiibile. Kõik need elemendid asuvad perioodilisustabeli d-plokis. Põhjus, miks see nii on, seisneb selles, et poolikult- (5 elektroniga) ja täielikult (10 elektroniga) täidetud d-alakihis elektroni hoidmiseks kulub aatomil vähem energiat kui madalama energiaga s-alakihis hoidmiseks
Erandid 4. perioodis:
Element | Z | Elektronkonfiguratsioon |
Skandium | 21 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d1 |
Titaan | 22 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d2 |
Vanaadium | 23 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d3 |
Kroom | 24 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s1 3d5 |
Mangaan | 25 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d5 |
Raud | 26 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d6 |
Koobalt | 27 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d7 |
Nikkel | 28 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d8 |
Vask | 29 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s1 3d10 |
Tsink | 30 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 |
Gallium | 31 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p1 |
Erandid 5. perioodis:
Element | Z | Elektronkonfiguratsioon |
Ütrium | 39 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d1 |
Tsirkoonium | 40 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d2 |
Nioobium | 41 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d4 |
Molübdeen | 42 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d5 |
Tehneetsium | 43 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d5 |
Ruteenium | 44 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d7 |
Roodium | 45 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d8 |
Pallaadium | 46 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 4d10 |
Hõbe | 47 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s1 4d10 |
Kaadmium | 48 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 |
Indium | 49 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p1 |
Erandid 6. perioodis:
Element | Z | Elektronkonfiguratsioon |
Iriidium | 77 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 5d7 |
Plaatina | 78 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s1 4f14 5d9 |
Kuld | 79 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s1 4f14 5d10 |
Elavhõbe | 80 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 4f14 5d10 |
Tallium | 81 | 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 4f14 5d10 6p1 |