Aufbau printsiip: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Orbitaalid täituvad (mõningate eranditega) järgmises järjekorras: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p. |
Orbitaalid täituvad (mõningate eranditega) järgmises järjekorras: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p. |
||
Aufbau printsiibi abil määratakse aatomi, [[ioon]]i või [[molekul]]i elektronkonfiguratsioon. |
Aufbau printsiibi abil määratakse aatomi, [[ioon]]i või [[molekul]]i [[elektronkonfiguratsioon]]. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 25. mai 2008, kell 19:44
Aufbau printsiip määrab ära aatomi orbitaalide elektronidega täitumise järjekorra hüpoteetilises protsessis, kus orbitaalidele hakatakse ükshaaval elektrone lisama. Nimelt hakkavad orbitaalid elektronidega täituma alates madalamate energiatega orbitaalidest (näiteks 1s-orbitaal täitub elektronidega enne kui 2s-orbitaal, sest esimesel orbitaalil on elektronil väiksem energia).
Orbitaalid täituvad (mõningate eranditega) järgmises järjekorras: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s, 4d, 5p, 6s, 4f, 5d, 6p, 7s, 5f, 6d, 7p.
Aufbau printsiibi abil määratakse aatomi, iooni või molekuli elektronkonfiguratsioon.