Kuldtähe medal: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod millega käis kaasas Kuldtähe medal on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta. |
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod millega käis kaasas Kuldtähe medal on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta. |
||
07.05.2008 väljastas Venemaa president Putin veel viis |
07.05.2008 väljastas Venemaa president Putin veel viis endise Nõukogude liidu Kultähe medalit linnadele: [[Voronez]], [[Luga]], [[Poljarnõi]], [[Rostov-Doni ääres]] ja [[Tuapse]] <ref>[http://www.izvestia.ru/search.html?query=%22%C7%EE%EB%EE%F2%E0%FF%20%E7%E2%E5%E7%E4%E0%22&from_hs=1 Izvestia]</ref>. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[Nõukogude Liidu kangelane]] |
*[[Nõukogude Liidu kangelane]] |
||
Redaktsioon: 16. mai 2008, kell 00:33
Kuldtähe medal on Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega kaasas käiv medal, mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1. augustil 1939. [1]. 16 oktoobril 1939 aasta otsusega kinnitati medali kujundus.
Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinnal teiste ordenite ja medalite kohal.
Kuldtähe medali said isikud või kollktiivid kellele oli omistatud Nõukogude liidu kangelase nimetus. Teise maailmasõja ajal anti välja kokku üle 11 800 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: Arnold Meri (1941), Endel Puusepp (1942), Arnold Pappel (1943), Joosep Laar (1943), Heinrich Hindreus (1943), August Allik (1944), Albert Repson (1944), Eduard Tähe (1944), Jakob Kunder (1945), Ludvig Kurist (1945), nende hulgas ka üks eestlanna – Leen Kullman.
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod millega käis kaasas Kuldtähe medal on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.
07.05.2008 väljastas Venemaa president Putin veel viis endise Nõukogude liidu Kultähe medalit linnadele: Voronez, Luga, Poljarnõi, Rostov-Doni ääres ja Tuapse [2].