Kuldtähe medal: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Hero of the Soviet Union medal 3.png|thumb|Kuldtähe medal]]
[[Pilt:Hero of the Soviet Union medal 3.png|thumb|Kuldtähe medal]]
'''Kuldtähe medal''' on [[Nõukogude Liitu kangelane|Nõukogude Liitu kangelase aunimetusega]] kaasas käiv [[medal]], mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1 augustil 1939. <ref>Большая советская энциклопедия (БСЭ)</ref>.
'''Kuldtähe medal''' on [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liitu kangelase aunimetusega]] kaasas käiv [[medal]], mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1 augustil 1939. <ref>Большая советская энциклопедия (БСЭ)</ref>.


Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinna keskl teiste ordenite ja medalite kohal.
Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinna keskl teiste ordenite ja medalite kohal.

Redaktsioon: 14. mai 2008, kell 23:56

Fail:Hero of the Soviet Union medal 3.png
Kuldtähe medal

Kuldtähe medal on Nõukogude Liitu kangelase aunimetusega kaasas käiv medal, mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1 augustil 1939. [1].

Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinna keskl teiste ordenite ja medalite kohal.


Kuldtähe medali said isikud või kollktiivid kellele oli omistatud Nõukogude liidu kangelase nimetus. Teise maailmasõja ajal anti välja kokku üle 11 800 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: Arnold Meri (1941), Endel Puusepp (1942), Arnold Pappel (1943), Joosep Laar (1943), Heinrich Hindreus (1943), August Allik (1944), Albert Repson (1944), Eduard Tähe (1944), Jakob Kunder (1945), Ludvig Kurist (1945), nende hulgas ka üks eestlanna – Leen Kullman.

Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod millega käis kaasas Kuldtähe medal on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.

Vaata ka

Kirjandus

  1. Большая советская энциклопедия (БСЭ)