Oskar Sepre: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. mai 2008, kell 16:23

Oskar Sepre (20. mai 1900 Kabala vald, Viljandimaa – 23. november 1965 Tallinn) oli Eesti poliitik, Eesti NSV Rikliku Plaanikomitee esimees.

Kuulus II Riigikogusse alates 10. märtsist 1924 (Hans Heidemanni asemel) kuni 9. aprillini 1924, teda asendas August Mühlberg.

Aastal 1924 Sepre arreteeriti ning mõisteti 149 protsessil eluaegsele sunnitööle süüdistatuna osavõtmises riigivastases organisatsioonis Töörahva ühine väerind, vabanes 1938. aasta amnestiaseadusega.

Alates 25. augustist 1940 oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogusse (alates 25. märtsist 1946 Eesti NSV Ministrite Nõukogu) kuuluva ENSV Riikliku Plaanikomitee esimees ja Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja kuni 1948. aastani.

Peale ministriametit sai Sepre akadeemiku aunimetuse ja töötas aastaid Majanduse Instituudis, kus ta juhatas kõige väiksemat transpordiökonoomika sektorit. Oskar Sepre suri oma sektori eest võideldes. Nimelt otsustas direktsioon transpordiökonoomika sektsiooni likvideerida ja Sepre pensionile saata. Too läks instituudi üldkoosolekul kõnepulti ja hakkas erutatult rääkima, kui vajalik tema sektor on. Järsku vakatas ta poolelt sõnalt ning kaotas kõnevõime. Väljakutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse. Oskar Sepre suri neljandas haiglas veresoone lõhkemise tagajärjel. ^[1].

Avaldatud raamatud

Kodanliku Eesti põllumajanduse "õitseng". Ilmunud: Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus, 1959
Eesti kodanlik riik monopolide teenistuses. Ilmunud: Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus Punane Täht, 1963
Kodanliku Eesti sõltuvus imperialistlikest maadest. Ilmunud: Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus Ühiselu, 1964

Viited

↑ Lembit Aader, Ajaleht Sakala 22.04.2006

[1] Lembit Aader, Ajaleht Sakala 22.04.2006

[1]

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Alates [[25. august]]ist [[1940]] oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]]sse (alates [[25. märts]]ist [[1946]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]) kuuluva [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|ENSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees ja Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja kuni [[1948]]. aastani.
-[[Johannes Käbin]] lükkas ka tema võimu juurest ära, andes talle akadeemiku aunimetuse. Oskar Sepre töötas aastaid Majanduse Instituudis, kus ta juhatas kõige väiksemat transpordiökonoomika sektorit. Oskar Sepre suri oma sektori eest võideldes. Nimelt otsustas direktsioon transpordiökonoomika sektsiooni likvideerida ja Sepre pensionile saata. Too läks instituudi üldkoosolekul kõnepulti ja hakkas erutatult rääkima, kui vajalik tema sektor on. Järsku vakatas ta poolelt sõnalt ning kaotas kõnevõime. Väljakutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse. Oskar Sepre suri neljandas haiglas veresoone lõhkemise tagajärjel. <ref>[http://www.sakala.ajaleht.ee/250308/laupaev/kodulugu/5020736.php Lembit Aader, Ajaleht Sakala 22.04.2006]</ref>.
+Peale ministriametit sai Sepre akadeemiku aunimetuse ja töötas aastaid Majanduse Instituudis, kus ta juhatas kõige väiksemat transpordiökonoomika sektorit. Oskar Sepre suri oma sektori eest võideldes. Nimelt otsustas direktsioon transpordiökonoomika sektsiooni likvideerida ja Sepre pensionile saata. Too läks instituudi üldkoosolekul kõnepulti ja hakkas erutatult rääkima, kui vajalik tema sektor on. Järsku vakatas ta poolelt sõnalt ning kaotas kõnevõime. Väljakutsutud kiirabi toimetas ta haiglasse. Oskar Sepre suri neljandas haiglas veresoone lõhkemise tagajärjel. <ref>[http://www.sakala.ajaleht.ee/250308/laupaev/kodulugu/5020736.php Lembit Aader, Ajaleht Sakala 22.04.2006]</ref>.
 == Avaldatud raamatud ==