Mittemetallid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: sq:Jometalet |
P robot lisas: id:Nonlogam, jv:Nonlogam |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
[[ar:لا فلز]] |
[[ar:لا فلز]] |
||
[[ast:Non metal]] |
[[ast:Non metal]] |
||
[[id:Nonlogam]] |
|||
[[ms:Bukan logam]] |
[[ms:Bukan logam]] |
||
[[jv:Nonlogam]] |
|||
[[bs:Nemetal]] |
[[bs:Nemetal]] |
||
[[bg:Неметал]] |
[[bg:Неметал]] |
||
Redaktsioon: 10. mai 2008, kell 04:11
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud.
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme.
Mittemetallide lihtainete omadused
- Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust
- Neil puudub metalli iseloomulik läige
- Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik)
- Rabedad, ei ole sepistatavad
- Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas.