Diatooniline intervall: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Diatooniline intervall''' ehk '''alusintervall''' on defineeritav mõne [[diatooniline helirida | diatoonilise helirea]] kaudu. [[Diatoonika | Diatoonilised]] on kõik järgnevad intervallid ja nende ühendid: väike sekund (pooltoon), suur sekund ( |
'''Diatooniline intervall''' ehk '''alusintervall''' on defineeritav mõne [[diatooniline helirida | diatoonilise helirea]] kaudu. [[Diatoonika | Diatoonilised]] on kõik järgnevad [[intervall (muusika)|intervallid]] ja nende ühendid: [[väike sekund]] ([[pooltoon]]), [[suur sekund]] ([[tervetoon]]), [[väike terts]] (tervetoon + pooltoon), [[suur terts]] (tervetoon + tervetoon), [[puhas kvart]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon), [[puhas kvint]] (tervetoon + täistoon + pooltoon + tervetoon), [[väike sekst]] (pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon), [[suur sekst]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon), [[väike septim]] (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon), [[suur septim]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon) ja [[oktaav]]. [[Tritoon]]i on diatoonika seisukohalt traditsiooniliselt defineeritud kui puhta intervalli alteratsiooni ehk järelikult [[kromaatika]]t kas pool tooni suurema kui puhas kvart ([[suurendatud kvart]]: tervetoon + tervetoon + tervetoon) või pool tooni väiksemana kui puhas kvint ([[vähendatud kvint]]: pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon). |
||
Duur-moll |
Duur-moll-süsteemis moodustuvad diatoonilised [[intervall (muusika)|intervallid]] loomulike [[helirida]]de [[aste (muusika)|astmete]] vahel. Diatoonilised on puhtad, suured ja väikesed intervallid. Peale nende on diatoonilised veel [[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] IV ja VII astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] vi ja ii astme vahele moodustuv [[suurendatud kvart]] ja pöördintervallina ([[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] VII ja IV astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] ii ja vi [[aste (muusika)|asteme]] vahele moodustuv [[vähendatud kvint]]. |
||
Redaktsioon: 24. aprill 2008, kell 22:13
Diatooniline intervall ehk alusintervall on defineeritav mõne diatoonilise helirea kaudu. Diatoonilised on kõik järgnevad intervallid ja nende ühendid: väike sekund (pooltoon), suur sekund (tervetoon), väike terts (tervetoon + pooltoon), suur terts (tervetoon + tervetoon), puhas kvart (tervetoon + tervetoon + pooltoon), puhas kvint (tervetoon + täistoon + pooltoon + tervetoon), väike sekst (pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon), suur sekst (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon), väike septim (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon), suur septim (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon) ja oktaav. Tritooni on diatoonika seisukohalt traditsiooniliselt defineeritud kui puhta intervalli alteratsiooni ehk järelikult kromaatikat kas pool tooni suurema kui puhas kvart (suurendatud kvart: tervetoon + tervetoon + tervetoon) või pool tooni väiksemana kui puhas kvint (vähendatud kvint: pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon).
Duur-moll-süsteemis moodustuvad diatoonilised intervallid loomulike heliridade astmete vahel. Diatoonilised on puhtad, suured ja väikesed intervallid. Peale nende on diatoonilised veel loomuliku mažoori IV ja VII astme ning loomuliku minoori vi ja ii astme vahele moodustuv suurendatud kvart ja pöördintervallina (loomuliku mažoori VII ja IV astme ning loomuliku minoori ii ja vi asteme vahele moodustuv vähendatud kvint.
Vaata ka