Pühajõe kirik

Pühajõe kirik on kirik Ida-Viru maakonnas Toila vallas Pühajõe külas. Kirik oli Jõhvi kihelkonna abikirik.

Pühajõe küla on mainitud esmakordselt 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Kirik ehitati küla hiide Jõhvi abikirikuna aastal 1467 ning esimene kirikuhoone oli puidust ning asus nüüdse kiriku lähedal. Ei ole aga teada, kas vana kirik hävis, või lammutati.

Aastatel 1654–1744 oli Pühajõe kogudus iseseisev kogudus, kuid peale seda muudeti uuesti Jõhvi kiriku juurde kuuluvaks abikoguduseks.

1788. aasta aruandes on kirjas, et Pühajõe kiriku juures töötab kool, mis tegutses 1861. aastani.

Kivikiriku nurgakivi pandi 26. mail 1836. Kiriku ehitamise patrooniks olid Pagari mõisnik Otto von Stackelberg ja Jõhvi kihelkonna kohtunik Reinhold von Arnold Järve mõisast. Kirikuõpetajaks oli sel ajal Carl Johann Koch ja köstriks Karl Gustav Masing. Ehitusmeistriks oli Madis Strauh Künnapõhjalt. Hiljem töötas ta Päite koolis õpetajana. Uus kirik sai valmis 1838 ja sisseõnnistamine toimus 1839. aastal.

Pühajõe kogudus iseseisvus taas 1939. aastal kirikuõpetaja Aleksander Elleri eestvedamisel.

1968. aastal Pühajõe kogudus likvideeriti, kirik jäi kasutuseta ning lagunes. 1980-ndate aastate lõpuks olid järgi vaid müüride vared.

1988. aastal alustati kiriku taastamist esialgse plaaniga võtta see kasutusele tavandi-kontserdihoonena, kuid plaanid muutusid ja otsustati taastada kirik. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti jõuluõhtul 1989.

7. märtsil 1990 registreeriti Pühajõe kiriku juurde Pühajõe kogudus mille nõukogu esimeheks valiti Kalju Metsalu, koguduse hooldajaõpetajaks Peeter Kaldur. 23. juunil 1990 pühitses kiriku peapiiskop Kuno Pajula. 1993 aastal sai koguduse õpetajaks Ülo Vaher, kes teenib kogudust siiamaani.

Pühajõe kirikuõpetajad

• Erich Michaelis Langius 1650 – 1652, diakon
• Laurentius Waldbwerg 1652 – 1654
• Hans Jacobus 1654 – 1654, diakon
• Sueno Colander 1655 – 1656, diakon
• Matthias Henrich Koriander, diakon
• Paul Johann Kniper 1744 – 1750
• Johann, Christian Kich1751 – 1781
• Peter Koch 1782 – 1816
• Carl Johann Koch 1816 – 1847
• Friedrich Ferdinand Meyer 1847 – 1871
• Heinrich Theodor Woldemar Christoph 1871 – 1907
• Kalr Immanuel Hesse1907 – 1918
• Aksel Kallas 1919 – 1921
• Jaak Varik 1922 – 1939
• Aleksander Eller 1939 – 1940
• Anton Ekstein 1945 – 1946
• Otto Luberg 1947 – 1954
• Evald Odar 1954 – 1963
• Endel Mets 1963 – 1967
• Ülo Vaher 1993 –

Pühajõe köstrid

• Sankmann – 1788
• Karl Gustav Masing 1842 – 1848
• Friedrich Lugenberg 1851 – 1907
• Johan Kullik1907 – 1934
• Richard Sturm 1934 – 1936
• Richard Tormis 1936 – 1938

Teise maailmasõja ajal käisid kirikus jutlust pidamas.

• Aleksander Salutamm (Voka kooli juhataja=
• Jaak Kärje (Toila kooli juhataja)

Kirjandus

1. Vambola Kaasik-Aaslav "Oru lossi saladus ja rikkus" CD-raamat
2. Märt Mõtuste "Toila ümbruse kultuuri ja hariduselu ajaloost", Toila vallavalitsus, trükkikoda "Trükis", 1998