Erakaup

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Erakaup on hüvis, mida ostetakse tarbimise eesmärgil.

Tarbimine peab olema ühelt indiviidilt, et vältida sama hüvise tarbimist teise isiku poolt. Ettevõtjad viitavad erakaubale kui konkureerivale ja turult välja tõrjuvale hüvisele. Kaup arvestatakse erakaubaks siis, kui kahe indiviidi vahel tekib konkurents hüvise saamiseks ja kui hüvise tarbimine takistab kellelgi teisel antud kaupa tarbida.[1][2]

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Erakauba tarbimine sõltub maksevõimest, mida tarbitakse ühe ja sama hinna juures aga erinevate kogustega. Näiteks kingad on erakaup. Nende ostmisega saab välistada indiviide, kes ei soovi või ei suuda endale soetada antud hinna juures vastavat kingapaari. Konkurentsitult tarbida neid ei saa, sest kui kingad on ühe inimese jalas, ei saa need olla samal ajal teisel inimesel. Erakauba puhul saab ettevõtja määrata ise kauba hinna sõltuvalt turustruktuurist ehk sellest, kui suur on vastaval turul konkurents.[3][4]

Mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

Turustruktuuris eristatakse nelja konkurentsivormi: oligopol, monopol, täielik konkurents ja monopolistlik konkurents.

  • Oligopol – turul väike arv ettevõtteid, toodang eristav kui ka mitteeristav, turule pääsemine raskendatud, ettevõttel võimalus ise hinda määrata.
  • Täielik konkurents – palju ettevõtteid, toodang mitteeristav, turule sisenemisbarjääre vähe või puuduvad, hinna üle mõju puudub.
  • Monopol – turul üks ettevõte, toodang on unikaalne, turule sisenemine raske, monopol määrab hinna.
  • Monopolistlik konkurents – palju ettevõtteid, toode on eristatud, turule sisenemine kerge, mõju hinna üle väike.[5]

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]