Epifanius (Dumenko)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Metropoliit Epifanius
Epiphanius Dumenko on 5 January 2019 in Istanbul.jpg
Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit Epifanius 2019. aastal
Sünninimi Sergi Petrovõtš Dumenko
Sündinud 3. veebruaril 1979
Vovkoves Ivanivka rajoonis Odessa oblastis
Rahvus ukrainlane
Alma mater Kiievi Vaimulik Akadeemia, Ateena Riiklik Ülikool
Tegevusala Ukraina Õigeusu Kiriku eestseisja

Epifanius (ukraina keeles Епіфаній; kodanikunimega Сергій Петрович Думенко Sergi Petrovõtš Dumenko; sündinud 3. veebruaril 1979 Vovkoves) on Ukraina Õigeusu Kiriku pea tiitliga Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit.

Elu ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis aastal 1979 Vovkoves Ivanivka rajoonis Odessa oblastis. Tema lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Stara Žadovas Storožinetski rajoonis Tšernivtsi oblastis. 1996. astus ta Kiievi Vaimulikku Seminari, mille lõpetas 1999. aastal ning asus samal aastal õppima Kiievi Vaimulikku Akadeemiasse, mille lõpetas 2003. aastal. 2006-2007 õppis ta Ateena Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonnas.[1]

Teenistus vaimulikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta teenis vaimulikuna Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikus. 13. detsembril 2017. aastal andis KPUÕK Püha Sinod talle Perejaslavi ja Bila Tserkva metropoliidi tiitli.[2]

Ukraina Õigeusu Kirikus[muuda | muuda lähteteksti]

15. detsembril 2018 valiti ta Ukraina õigeusu kirikute ühendkogul asutatud Ukraina Õigeusu Kiriku eestseisjaks tiitliga Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit. Kuigi UÕK asutati metropooliana, mitte patriarhaadina[3], siis avaldas Epifanius 2019. aasta jaanuaris lootust, et UÕK saavutab patriarhaadi staatuse, kui on suudetud ületada Ukraina õigeusklike seas valitsev lõhestatus ja vastuolud.[4] Epifaniuse intronisatsioon (ametisse seadmine) toimus 3. veebruaril 2019. aastal Kiievi Püha Sofia peakirikus.[5] Ta asus 2019. aasta veebruaris ise juhtima UÕK välissuhete osakonda, kuid nimetas 6. märtsil 2019 enda asetäitjateks Rivne ja Ostrogi ülempiiskopi Ilarioni ning Tšernigivi ja Nižõni ülempiiskopi Eustratiuse.[6]

Vaated[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta veebruaris märkis ta Püha Miikaeli kuldsete kuplitega kloostris toimunud Euromaidani ja 2014. aasta Ukraina revolutsiooni sündmuste käigus hukkunud Taevase sadakonna mälestusjumalateenistusel, et tänu nende ohvrimeelsusele on olemas avatud piir Euroopa Liiduga ja autokefaalne Ukraina Õigeusu Kirik.[7] Ta arvas 2019. aasta märtsi alguses, et kui üks õigeusu kogudus lõheneb UÕK ja Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku pooldajate vahel, siis ei välista ta ühe kirikuhoone ühiskasutust.[8] 20. märtsil 2019. aastal rõhutas ta, et tänu 2014. aasta veebruaris toimunud väärikuse revolutsioonile sai Ukraina Õigeusu Kirik autokefaaliat kinnitava tomose.[9] Enne 2019. aasta Ukraina presidendivalimiste teist vooru kutsus ta Ukraina elanikke suuremale ühtsusele, sest ühtsuse puudumise tõttu on agressoril lihtsam saada Ukraina endale.[10]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]