Enn Uusen

Allikas: Vikipeedia

Enn Uusen (25. jaanuar 1941 Pala vald, Tartumaa23. august 2012) oli eesti ühiskonna- ja majandusteadlane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas aastal 1961 Tartu 1. Õhtukeskkooli ja aastal 1968 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) majandusteaduskonna masinaehituse ökonoomika ja organiseerimise erialal; aastatel 19701973 oli ta TPI-s aspirantuuris. Aastal 1973 kaitses ta Majandusteaduste kandidaadi väitekirja (kinnitati aastal 1975). Täiendusõpe: Leningradi Riikliku Ülikooli Ühiskonnateaduste Õppejõudude Kvalifikatsioonitõstmise Instituut (poliitilise ökonoomia õppejõu diplom) 1969; New Yorgis kõrgtehnoloogiliste väikeettevõtete äri- ja tootmistegevuse korraldamise alal 1990; Düsseldorfis ja Oberhausenis Saksa Tööministeeriumi organiseeritud kursustel tripartismi problemaatikas 1992; Halmstadtis (Rootsi) sealse tööturuameti korraldatud õppeseminaril 1993; Helsingis Soome Tööandjate Liidu korraldatud kursustel 1994; ELi institutsioonide organiseeritud koolitusseminaridel Luxembourgis, Budapestis, Helsingis, Brüsselis 1996–99.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

TPI-s 1968–1974: ühiskonnateaduste teaduskonna poliitilise ökonoomia kateedri assistent 1968–1969; vanemõpetaja 1973–1974.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee Majanduse ja Planeerimise TU Instituudi (Plaaniinstituut) sektorijuhataja, osakonnajuhataja, teadusdirektor 1974–1989 (vanem teaduslik töötaja (rahvamajanduse planeerimise, juhtimise ja organiseerimise erialal) 1983).

Riikliku Sotsiaaluuringute Keskuse direktor 1989–1993; Eesti Sotsiaalministeeriumi tööhõive ja palgapoliitika osakonna juhataja 1993–1995; Riigikontrolli välissuhete konsultant, Euroopa Liiduga liitumiskõneluste finantskontrolli töögrupi juht 1995–2000.

TTÜ-s 1995–1999: humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi professor (0,25 koormusega) 1995–1999.

Eesti Haldusjuhtimise Instituudi külalisprofessor. Kõrgkooli I Studium professor, majandusteaduskonna dekaan, majandusteooria õppetooli juhataja 2000. aastast.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Tööjaotuse kujunemise ja muutumise problemaatika, tööhõive ja palgapoliitika, regionaalsetele sotsiaal-majanduslikele probleemidele teoreetiliste lahendite väljatöötamine. Koostöös Moskva Majandusmatemaatika Keskinstituudi teaduritega koostanud Eesti elanike diferentseeritud tarbimiseelarve arvutamise metoodika, mis selgitab tulude ja tarbimise diferentseerimise ulatust ning aitab analüüsida selle põhjusi; oli koostöös Moskva Plaaniinstituudi teaduritega minimaalse ning ratsionaalse (teaduse poolt soovitatava) tarbimiseelarve koostamise kaasautor; juhendanud Eestis minimaalse tarbimiseelarve koostamist; osalenud tarbijahinnaindeksi arvutusmetoodika koostamisel ja ostukorvi mahu ning struktuuri määratlemisel, Eesti elanikele sotsiaalsete standardite väljatöötamisel (tulude ja tarbimise soovitatavad normtasandid).

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Avaldanud üle 250 teaduspublikatsiooni.[1]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Osalenud paljudes ekspertide töörühmades nii Eestis kui ka Eestit esindades; olnud teaduslike nõukogude liige (Plaaniinstituut, Konjunktuuriinstituut, Kõrgkool I Studium); olnud Tallinna Teadlaste Maja nõukogu liige, diskussioonikomisjoni ja spordikomisjoni esimees.

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Mänginud nooruses järgusportlasena jalgpalli; kuulunud noortekoondisse jäähokis; võistelnud järgusportlasena male- ja kabevõistlustel.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Isa Arnold (1905–1955, kaupluse omanik (okupatsiooniaastail teenistuja), kelle vaarisale rootslasest mõisavalitseja 1826. aastal rootsipärase pärisnime andis, tunnustamaks piirkonna esimest korstna ja akendega maja omanikku, põllumasinate kasutajat), ema Elli (1917–2002, pärit talupidaja perest, töötas aastaid kaupluse juhataja ja müüjana Tartus). Viielapselisest perest tuntakse venda Agu tehasejuhina Tartus (nüüd pensionil), Matit meistersportlasena vehklemises. Abikaasa Ülla (1944, s Sööde, taimsete toiduainete puhtuse ja kvaliteedi hindamise ekspert), lapsed Piret (1967, kinnisvaramaakler ja metsamajandamise konsulent) ja Kaire (1973, haldusjuhtimise magister, õppejõud ja ajakirjanik).[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Majata maja lugu. Nelikümmend aastat Tallinn Teadlaste Maja (kirjutas, koostas ja toimetas Elsa Pajumaa). Tallinn 2006, 392 lk