Engelbrekt Engelbrektsson

Engelbrekt Engelbrektsson (millalgi 1390. aastatel – 4. mai 1436) oli saksa päritolu Rootsi aadlik, 1434–1436 toimunud talurahvamässu ehk Engelbrekti ülestõusu juht.

Taani, Norra ja Rootsi kuninga Eriku haldus- ja maksupoliitika vallandas suvel 1434 kaevurite ja talunike rahutused, mille etteotsa tõusis Dalarnast pärit aadlik ja kaevanduseomanik Engelbrekt. 1435. aastal valiti ta Arboga linnas kogunenud esinduskogu poolt Rootsi vägede ülemjuhatajaks ehk riigi peameheks (rikshövitsman). Legendi järgi seostub see sündmus Rootsi seisuste esinduse Riksdagi asutamisega.

Engelbrekt pidi siiski pidevalt konkureerima teiste Rootsi aristokraatidega, kes tahtsid ülestõusu oma huvides ära kasutada. Ta suruti peatselt tagaplaanile ja mõrvati 4. mail 1436 Hjälmareni järve ääres kohaliku aadlimehe Måns Bengtssoni poolt. Pikemas perspektiivis viis Engelbrekti ülestõus 1439. aastal kuningas Eriku kukutamiseni.

Hilisemas Rootsi ajaloos on Engelbrektile omistatud rahvuskangelase staatus ja seostatud tema juhitud ülestõusu rootslaste "rahvusliku ärkamisega", mis tipnes 16. sajandil Gustav I Vasa saavutustega. Ajaloolased on siiski rõhutanud, et Engelbrektil endal taolisi arusaamu ja ambitsioone ei olnud.