Elo Liiv

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Jaan Poska kuju valmib skulptor Elo Liivi käe all. Foto: Urmas Kaldaru
Skulptor Elo Liiv Jaan Poska monumendi avamisel 2016. Foto: Annika Haas

Elo-Katre Liiv (sündinud 26. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti skulptor, installatsioonikunstnik ja pedagoog.

Elo Liiv on skulptorina tegutsenud ligi 35 aasta. Liivi loomingut iseloomustab mitmekülgsus, installatiivsus ja eksperimentaalsus. Kunstnik valdab klassikalist skulptuuri, kuid on kaasa läinud ka valdkonnas toimunud muudatustega, talle meeldib eksperimenteerida video, mappingu, valguse ja kineetikaga – kasutades nii oskuslikult ära ka tehnoloogilisi võimalusi, mida kaasaeg skulptorile pakub. Liiv armastab toimetada avalikus ruumis, luua nihet, komponeerida visuaalsusega, valgusega. Tema töödes kajastuvad maailmavaatelised ja sotsiaalsed teemad, aga ka sügavam psühhoanalüüs ja mentaalsed seisundid, heatahtlikkus. Tema käe all on valminud Jaan Poska mälestusmärk Kadriorus ning Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärk Kärdlas, Ülo Pärnitsa mälestusmärk Ülemiste Citys ja Kalju Lepiku mälestusmärk Koerus.

Liiv on kirjutanud uurimuslikke artikleid ja arvamuslugusid, võidelnud usuvabaduse, võrdsete võimaluste, vägivalla vaba elu ja keskkonna kaitse eest Eestis.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Skulptuuriõpingutega alustas Liiv aastatel 1983–1991 Kalju Reiteli skulptuuristuudios. Pärast mitut edukat õpilaskonkurssi ning sisemist veendumust, et temast saab skulptor, läks Liiv 14-aastaselt ARS Monumentaali pronksivalu õppima. See oli koht, kus valmisid kogu Baltikumi suurimad monumendid. Esimeseks katsetuseks pronksivalus oli inimsuurune käpuli taeva pole vaatav sabaga vanamees "Ecce homo!", mis jõudis 1985. aastal Vabariiklikule Noorte kunstnike näitusele Tartus. Liiv oli selle noorim osavõtja.

Peale Pelgulinna Gümnaasiumi lõpetamist asus Elo Liiv õppima Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonda (1990–1995). Välisüliõpilasena täiendas ta ennast sellel perioodil ka Rootsis, Hispaanias ja Soomes. Tema õpetajateks olid Tõnu Maarandi, Ekke Väli ja Matti Varik. Varikust sai Liivile eeskuju: tema õpetamise stiil oli rahulik, lakooniline, aga samas väga sügav. Mentaalne side oma õpetajaga säilis kuni Variku surmani, sest Liivi esimene ateljee Saaremaal Leisis Tarbijate Ühistu kaupluse II korrusel juhtus juhuslikult olema ka Variku sünnikodu. Liivi kasutada on jäänud paljud Variku tööriistad, õpetaja antud puust stekat kasutab ta modelleerides igapäevaselt siiani.

Kunst ja pärimus[muuda | muuda lähteteksti]

Elo Liivi monumentaalne terasskulptuur "Kalev" 2006. aastal Tallinna Linnahalli katusel

Õpingute lõpuaastatel süvenes Liivi huvi eri rahvaste, eelkõige soomeugrilaste rahvakultuuri tundmaõppimisele. Huvi oma rahva pärimuse, ravimtaimede ja erinevate rituaalide järgi viis ta 1994. aastal Aleksander Heintalu (Vigala Sassi) õuele. Algselt õpilase ja õpetaja suhe kasvas sügavamaks kiindumuseks ja nii pandi leivad 1996. aastal ühte kappi. Samal aastal astus Liiv Eesti Kunstiakadeemia magistriõppesse. Heintalust sai tema magistritöö "Religiooni ja kunsti piirimail: loodususundite riitusvahendid" juhendaja. Koos pandi alus Maavalla Koja alamorganisatsiooni – Maausuliste Saarepealse Kojale.

1997. aastal sündis tütar Kõue, 1998. aastal poeg Uko-Aija, 2000. aastal poeg Essu ning 2003. aastal tütar Õnne. 2003. aastal kaitses Liiv isikunäitusega "Kõiksuse Kodu" Pärnu Uue Kunsti Muuseumis magistrikraadi, olles eelnevalt aidanud Heintalul käsikirjadest toimetada raamatu "Estide (tšuudide) hingestatud Ilm".

Üheskoos Õie Sarvega uuriti Setumaa kirjasid (mustreid), korjati käsitöö alast pärimust ja korraldati pärimuskultuuri laagreid Obinitsas. Kohaliku rahvakultuuri seltsiga Leisi VäRKS korraldati laagreid arhailiste muusikariistade valmistamiseks ning pärimusõhtuid pillilugude ja tantsude õppimiseks ning õpetamiseks. Liivi ja Heintalu ühises kodus käis igal aastal ekskursioonidega tuhandeid inimesi, kes soovisid rohkem teavet pärimuskultuurist ja ravimtaimedega ravimisest, toimusid arutelud lõkkeõhtutena ning laagrid. Paljud Liivi kunstiteosed on saanud inspiratsiooni või seotud pärimuskultuuriga.

Aastatel 2005–2010 töötas Liiv Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna dotsendina, kus lisaks vormiõpetusega seotud ainetele pani aluse valguskunsti kursustele ja on seda vedanud nüüdseks pea 20 aastat. Kursustel valminud installatsioonid on rikastanud Tallinna Vanalinna erinevaid piirkondi. Alates 2011. aastast töötas Liiv Kuressaare Ametikoolis joonistamise, vormiõpetuse ja rahvusliku puutöö õpetajana. Õppejõuna on Elo Liiv eksperimenteeriv ning tudengeid otsingutes toetav ja julgustav. Tihti võtab ta ka ise ühistest näitustest osa, et luua sügavam side ja seeläbi ka õppimisvõimalus tudengitele. Ta soovitab õpilastel eelkõige üles leida oma loomupärane andekus ja visuaalne käekiri ning rääkida asju, mis olulised hingele; vältida iga hinna eest originaalitsemist ja pimesi kunstis olevate moesuundade järgi jooksmist. Lisaks kaasaegse kunstikeele tundmisele on Liiv tarbekunsti ja oskuskäsitöö riikliku õppekava (puukäsitöö eriala) ekspert ja aidanud välja töötada puukäsitöölise 3. ja 4. taseme kutsestandardit.

Aastatel 2012–2015 töötas Liiv Nukufilmi Lastestuudio juhatajana, töötas stuudio arengukavaga ning viis ellu uuendusi õpivõimaluste laiendamiseks, keskendus animatsiooni võimaluste kasutamisele loovteraapias (perevägivald, probleemsed noored), pani aluse Kuressaare Animapäevade traditsioonile.

Aastatel 2017-2020 töötas Tallinna Komunaalameti inseneriosakonna valgustusspetsialistina, tööülesanneteks linnaruumis EV100 ja EU Digital Summiti visuaalne terviklik tähistamine valgusinstallatsioonide abil ning talve kujundvalgustuse uuendamine, strateegia loomine.

Alates 2020. aastast töötab Liiv vabakutselise kunstnikuna.

Skulptor Elo Liivi installatsioon "Miraaž ehk kolme müstiku transformatsioon" Kadrioru tiigil, 2016

Valgushariduse ja -kunsti edendamiseks on Liiv seotud olnud valgusfestivalide korraldamisega Eestis – ta on olnud 2013. aasta Tallinna Valgusbienaali ja 2015. ja 2016. aastal Tallinna Talvefestivali üks peakorraldajatest ja Tartu Valguse ehk TAVA peakorraldaja. Festivalide peamiseks eesmärgiks on valgushariduse vajalikkuse teadvustamine, õpivõimaluste pakkumine, arhitektuurse valgustuse ja valguskunsti edendamine, aga samuti avaliku ruumi rikastamine pimedal aastaajal. Ta on 2016. aastal loodud Eesti Valgustusdisainerite Assotsiatsiooni EVDA asutajaliige.

Liiv kuulub 1995. aastast Eesti Kunstnike Liitu ja Kujurite ühendusse. Lisaks on ta Antropoloogia Ühenduse, Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ja Seto Kolledži Ühingu liige, MTÜ Valgusklubi, Leisi Valla Rahvakultuuri Seltsi ning Maausuliste Saarepealse Koja juhatuse liige.

Koos Aleksander Heintaluga on ta loonud Eesti Rahvuskultuuri Fondi "Aleksander Heintalu ja Elo Liivi nimelise allfondi" eesmärgiga edendada põlisusundiga seotud rahvakultuuri (nt põlisusundile tuginevate ettevõtmiste korraldamine ja uurimistööde läbiviimine).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Elo Liiv elab ja töötab Tallinnas ja Saaremaal. Tema elukaaslane oli Aleksander Heintalu, rahva seas tuntud Vigala Sass. Peres kasvab neli last.

II maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärk. Skulptor Elo Liiv, 2011

2010–2011 valmis Saaremaal kodutalu juurde ehitatud ateljees Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärgi skulptuur noorest mehest, kes sõjast naasnuna istub hetkeks enne koju jõudmist küla serval ja mõtleb, kuidas kõik uuesti üles ehitada. Ta on kui Toonela jõe kaldal – selja taga sõjas surma saanud sõbrad ja lähedased ning ees kõik see, mis sõltub tema oskustest ja teadmistest. See monument pole ei ühe ega teise vaenupoole poolt, vaid kõikide langenute mälestuseks, sest sõjakeerisesse haaratud meestel ei olnud palju valikuid. Omad võitlesid tihti omade vastu. Sõdurpoisi modell valiti konkursiga ja selleks sai ohvitseriks õppiv kohalik noormees Marek Vainumäe. Modellile õmmeldi ajastutruud riided (mis oli paras pähkel, kuna Eestil puudus II maailmasõja ajal oma sõjavägi) ning Soomepoiste austuseks leidis monumendis koha ka Soome kiiver. Monument paikneb Kärdlas ja avati 2012. aastal, olles esimene taastatud Eesti Vabariigi ajal loodud mälestusmärk sõjas langenutele.

Jaan Poska mälestusmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Poska monument Kadriorus, skulptor Elo Liiv. Foto: Urmas Mand, 2015

2015. aastal valiti Liiv teostama Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalset osa. Jaan Poska oli Tallinna linnapea, Eesti Vabariigi välisminister ja Nõukogude Venemaaga rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht. Skulptuur kujutab Kadriorus töölt koju jalutavat Poskat, portfell kaenla all. Kandev idee on kujutada Poska elu teekonnana ja tema kuju elutruult, lihtsa ja loomulikuna. Pilk suunatud tulevikku, selge visiooni ja aadetega, enesekindel ja sirge seljaga - sedasi teda ka mäletatakse tulevikus. Monument avati Kadriorus 2016. aastal, Jaan Poska 150. sünniaastapäeval.

Ülo Pärnitsa mälestusmärk[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aastal avati Ülemiste Citys Elo Liivi teostatud pronksist elutruu mälestusmärk linnaku rajajale ja suure visionäärile Ülo Pärnitsale. Öpiku maja esinduslike bürootornide ees aadressil Valukoja 8 asuv skulptuur kujutab pingil istuvat Ülo Pärnitsat, Ülemiste City linnaku asutajat, pikaaegset Mainori juhtfiguuri, uue ajastu hariduse teerajajat ja suurt visionääri. Pärnitsa natuuri on hästi tabatud, tema huumor ja entusiasm ning lakkamatu energia ning töökus on ainult justkui hetkeks peatatud, et visoonide teostusele silm peale visata - aga ka siis ei suuda ta seda päris rahulikult teha. Pärnits oli inimene, kes välisele ei pannud rõhku, küll aga hindas ta ambitsiooni ja kirge ning eelkõige inimese teadmistejänu. Tema elukogemust ja teadmisi, õpetussõnu tulevastele põlvedele tasub ikka ja uuesti üle lugeda.[1]

Kalju Lepiku mälestusmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Fail:Kalju Lepiku mälestusmärk.jpg
Kalju Lepiku mälestusmärgi avamine, skulptor Elo Liiv. Foto Olev Kenk/ERR, 2020

2020. aastal valmis Liivi käe all Kalju Lepiku mälestusmärk Koerus. Skulptor kujutab Kalju Lepikut kivil istuva raamatut lugeva poisikesena, just nii nagu kohalikud Kaljut kooliajast mäletavad. Teose pealkiri on "Maakera keskpunkt", millega autor annab edasi Lepiku sügavat kodumaa kiindumust ja igatsust kui luuletaja loomingu läbivat motiivi. Noorukieas Koerus elanud kirjamehe jaoks oli Koeru maailma keskpunkt. Mälestusmärgi kivi leiti ja paigaldati kohalike abiga, kivi taha istutati pihlakas. Kivil on pronksist tahvel Kalju Lepiku luuleridadega: "Luba, et ma tulen su sülle sooja, / siin on maakera keskpunkt / ja värvide põlemine. / Isegi vaikus jääb seisma."

Monument avati Koerus 2020. aastal, Kalju lepiku 100. sünniaastapäeval.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2020 – II koht Tabasalu riigigümnaasiumi kunstikonkursil (co Alyona Movko) // Tallinn
  • 2020 – III koht Tulika 37 Tallinna majutushoone kunstikonkursil (co Alyona Movko) // Tallinn
  • 2019 – Peaauhind Kalju Lepiku mälestusmärgi konkursil // Koeru
  • 2018 – valitud skulptor Maanteeameti Aadu Lassi nimelise aastapreemia loomiseks // Eesti
  • 2017 – III koht Voldemar ja Elfriede A. Lenderi mälestusmärgi ideekonkursilt (co. Grete Veskiväli) // Tallinn
  • 2016 – III koht Eesti Rahvusarhiivi helikunsti konkursilt (co. Taavi Suisalu) // Tartu
  • 2016 – Valitud skulptor "Muhu mäletab" mälestusmärgi teostamiseks // Liiva, Muhu
  • 2016 – II koht Nõukogude võimu poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi konkurss // Tartu
  • 2015 – skulptor Jaan Poska monumendi teostamiseks // Tallinn
  • 2014 – Publiku lemmik jääskulptuuriga "Šamaan" Pärnu Jääfestivalil
  • 2012 – Eripreemia Tartu Raekoja Platsi valguslahenduse ideekonkursilt (co. Eva Tallo)
  • 2009 – I-II koht Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursil (arhit. Katrin Koov), Tartu, Eesti
  • 2007 – Peaauhind II maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärgi konkursil (arhit. Maris Kerge), Kärdla, Estonia
  • 2007 – Peaauhind monumendi konkursilt "Kummardus Rukkile" (arhit. Hanno Grossschmidt, Sangaste, Estonia)
  • 2002 – Valitud esindama Eestit M2M kunstiprojektis "Monument To Mankind" USA
  • 1996 – Eripreemia Rahvusvahelisel Skulptuuri quatriennaalil "Cross-roads", Arsenal, Riga
  • 1992 – Esimene preemia eesti lasteraamatu kujundaja aastapreemia kavandi auhinna konkursil, Tallinn, Eesti
    Fail:UA 17.jpg
    Katkend isiknäituselt "Useful (ab)use", installatsiooni autor: Elo Liiv. Foto: Annika Haas, 2020
Harju värav, Elo Liivi installatsioon Tallinna Vanalinnas, 2016

Isikunäitused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2020     „Useful (AB)use“ // Galerii Noorus, Tartu
  • 2019     „Süsteemi otsing“ vol 2 // Rotermann City
  • 2012 – "Suhe" // Kuressaare Linnus, Saaremaa
  • 2007 – "Süsteemi otsing" // Eesti Saatkond Helsingis, Soome
  • 2004 – "Kõiksuse Kodu" // Kohtla-Järve Linnagalerii
  • 2003 – "Kõiksuse Kodu" // Pärnu Uues Kunsti Muuseum
  • 2001 – "Meie oleme Nemad" // Kuressaare Raegalerii
  • 1996 – "20% sekundeid 80% sajandeid" // Tallinna Linna Galerii
  • 1996 – "The Big Centrum & Nothing" // Stockholm, Rootsi
  • 1994 – "Zero in Black" // Gallery Konstfack, Stockholm, Rootsi
  • 1994 – ""Zero" // Vaal Gallerii, Tallinn


Olulisemad grupinäitused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2020        Kujurite Ühenduse aastanäitus „Puust ja Punaseks“ //Rahvusraamatukogu, Tallinn
  • 2019        „Ultimate Beauty“ // Pärnu Raamatukogu
  • 2018        Kohaspetsiifiline video mapping ning audiolahendus „Interferents“ //Keila-Joa valge öö
  • 2018        „Kasva ja kõdune“ // Narva
  • 2018        „Nägemise Õpetus“ // Vana-Võromaa Kultuurikoda, Haapsalu Linnagalerii ja Pärnu Linnagalerii
  • 2018        „100 skulptuuri“ // Kujurite Ühenduse aastanäitus // Vaal Galerii
  • 2018        “Katedraal tehnikale” // Tallinn Artweek, Tallinna Laevatehas
  • 2017 – "Nägemise õpetus" co Annika Haas ja Jekaterina Kultajeva //Tallinna Kunstihoone Galerii
  • 2017 – Valgusinstallatsioon "Otsetee" // Tallinn Music Week
  • 2016 – "Back to Chaos" // Pärnu
  • 2016 – "Pond Vita" // Kadrioru Park
  • 2016 – Kohaspetsiifiline videomapping ning audiolahendus "Interferents" Patkuli trepil // Kesklinna talvefestival2015 – Kujurite ühenduse aastanäitus // Uue Kunsti Muuseum, Pärnu
  • 2015 – "Taevas Langeb / The Sky is Falling" // Katlamaja, Pärnu
  • 2015 – "Kehakeel" // Tallinna Kunstihoone, Eesti
  • 2015 – Kujurite Ühenduse aastanäitus "Paber kannatab kõike" // Pärnu Uue Kunsti Muuseum
  • 2014 – Kujurite Ühenduse aastanäitus "Paber kannatab kõike" // Disaini ja Arhitektuurigalerii
  • 2014 – "Diverse Universe" // Pärnu Linnagalerii
  • 2014 – Näitus "Ornamentaalne" // Tallinna Kunstihoone
  • 2013 – Tallinna Valgusbiennaal 2013 // Helios, Tallinn
  • 2013 – Grupinäitus "Masinavärk" // Kunstihoone Galerii, Tallinn
  • 2013 – Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus // Tallinna Kunstihoone
  • 2013 – VII pisiplastika näitus "Minu mütoloogia" // Galerii Noorus, Tartu
  • 2013 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Must auk" // Tallinna Valgusfestival
  • 2012 – Rahvusvaheline kunstirong "Cosmic Underground" // rongTallinnast Guimaraesi
  • 2012 – Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitus // Tallinna Kunstihoone
  • 2011 – Eesti Kunsti näitus "Liberte/Vabadus" // Pariis, Prantsusmaa
  • 2011 – Kujurite Ühenduse aastanäitus "Kaks on parem kui üks" // Turu, Soome
  • 2011 – Rahvusvaheline keskkonnateemaline kunstifestival Arteground // Viljandi, Eesti
  • 2010 – Traditsiooniliste puuskulptuuride näitus // Kuressaare
  • 2010 – Kujurite Ühenduse aastanäitus "Protsendiaeg" // Rotermanni Soolaladu, Tallinn
  • 2010 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Sisemine põlemine" // Tallinna Valgusfestival
  • 2009 – "Lendva" // galerii ArtDepoo, Tallinn
  • 2008 – Pisiplastika näitus // Tartu
  • 2008 – Kujurite Ühenduse aastanäitus "Iseendast" // Pärnu
  • 2008 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Sisemine ja välimine valgus" // Harju tänav, Tallinna Valgusfestival
  • 2007 – "Õhk, Valgus ja Lendamine" // Tartu Kunstihoone
  • 2007 – Rahvusvaheline näitus "Transit – South Pole" // Bishkek, Kõrgõstan
  • 2007 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Õhk, Valgus ja Lendamine" // Tallinna Valgusfestival
  • 2006 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Vaheruum" // Hirvepark, Tallinna Valgusfestival
  • 2003 – Rahvusvaheline festival "Aluminium Art +New Technologies" // Bakuu, Aserbaidžaan
  • 2003 – Ühisnäitus "Kunstisuvi / Valu" // Pärnu Kontsertmaja
  • 2002 – Ühisnäitus "Kunsti Suvi" // Roma Art Gallery Gotland, Rootsi
  • 2001 – Ühisnäitus "Kunsti Suvi / Animaal" // Kuressaare loss
  • 1999 – Rahvusvaheline näitus "Aquarium" // Rotermanni soolaladu
  • 1997 – Rahvusvaheline maastikukunsti näitus // Haapsalu vana lennuväli
  • 1997 – Kujurite ühenduse aastanäitus "Eesti skulptuur" // Tallinna Kunstihoone
  • 1997 – Ühisnäitus "eesti skulptuur läbi aegade" // Tretjakovi galerii, Moskva, Venemaa
  • 1996 – Rahvusvaheline Skulptuuri kvatriennaal "Cross-roads" // Arsenal, Riia, Läti
  • 1995 – Ühisnäitus "Salat" // Eesti Kunstiakadeemia galerii
  • 1995 – Rahvusvaheline näitus "Mees ja naine" // Pärnu Uue Kunsti Muuseum
  • 1995 – SKKEK III aastanäitus "Biotopos" // Tallinna Kunstihoone galerii
  • 1993 – Ühisnäitus "6+1" // Gallery "Art Leonardo" Tampere, Soome
  • 1988 – Vabariiklik Noorte Kunstnike näitus // Tallinn
  • 1985 – Vabariiklik Noorte Kunstnike näitus // Tartu

Skulptuuri sümpoosionid, residentuurid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2018 – MOKS, Mooste Külalis Stuudio projekt „Metsik. Käärimine normaalsuse äärealadel“
  • 2011 – Rahvusvaheline skulptuuri workshop "Maa ja Mere Helinad" // A.Adamsoni Ateljeemuuseum, Paldiski
  • 2008 – Rahvusvaheline kiviskulptuuri sümpoosion // Kato Polemidia, Küpros
  • 2005 – Skulptuuri sümpoosion // Salacgriva, Läti
  • 2005 – Kiviskulptuuri sümpoosion // Paide, Eesti
  • 2004 – Puuskulptuuri sümpoosion "Ilmapuu" // Soome-Ugri rahvaste Kongress, Sagadi
  • 2001 – Rahvusvaheline maakunsti sümpoosion "Avatud Ring" // Kuressaare
  • 1995 – Maastikukunsti sümpoosion // Nordingrå, Höga Kusten, Rootsi

Korraldatud näitused, kureerimine[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2017 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Otsetee" // Rändajate tänav, Tallinn Music Week
  • 2016 – Kohaspetsiifiline valgusinstallatsioonide näitus "Teine Dimensioon" // Patkuli trepp, Kesklinna Talvefestival
  • 2015 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Patkuli trepp" // Patkuli trepp, Tallinn
  • 2013 – Tallinna Valgusbiennaali sisenäituste "299,792,548 m/s" ja "Valgusutoopiad" kuraator
  • 2013 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Must Auk" // Kanuti bastion, Tallinn
  • 2012 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Teekond" // Kanuti aed,Tallinna Valgusfestival
  • 2010 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Black Light" // Kultuuritehase ümbrus,Tallinna Valgusfestival
  • 2009 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "ValgusInstallatsioon" // Harju tänav,Tallinna Valgusfestival
  • 2008 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Sisemine ja välimine valgus" // Harju tänav,Tallinna Valgusfestival
  • 2007 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Õhk, Valgus ja Lendamine" // Tallinna Valgusfestival
  • 2006 – Kohaspetsiifiline kunstiprojekt "Vaheruum" // Hirvepark, Tallinna Valgusfestival
  • 2005 – "Seto Kirä´" // Eesti Rahva Muuseum, Tartu

Muu kunstialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2020     Tuleskulptuur „Kotkas“ // Tuvi park, Tallinn
  • 2017 – Tuleskulptuur "Ürgmees ja Päike" //Valgeranna
  • 2016 – Tuleskulptuur "Langev Päike/Kaali meteoriit" // Kuressaare merepäevad
  • 2015 – Monumentaalne lumeskulptuur "Drummer´s Dream" (co. M.Hiiemäe, M.Mee, T.Jaanimäe) // Geilo Jäämuusika festival, Norra
  • 2015 – Jääskulptuur "Ürgne Sõit" // Jääskulptuuride näitus, Tallinn
  • 2014 – Lightpainting // Vabaduse väljak, Tallinn
  • 2014 – Jääskulptuur "Šamaan" // Pärnu Jääfestival
  • 2014 – Monumentaalne lumeskulptuur "Helide Allee" (co. L.Kuutma, M.Hiiemäe) //Geilo Jäämuusika festival, Norra
  • 2013 – Monumentaalne liivaskulptuur "Kultuuri jonnipunn" // Võru
  • 2013 – Jääskulptuuride näitus Kadrioru pargis, Tallinn
  • 2013 – Tuleskulptuur "Sisemine lend" (co. K.Saks) // Tuleskulptuuride festival, Tallinn
  • 2012 – Tuleskulptuur "Sisemine tuli" (co. K.Saks) // Tuleskuptuuride festival, Tallinn 
  • 2012 – Jääskulptuur "Kotkas" // Jääskulptuuride näitus, Tammsaare park, Tallinn
  • 2012 – Gerilja Light, Valgusfestival, Tallinn 
  • 2012 – Lightpainting, Valgusfestival, Tallinn
  • 2011 – Tuleskulptuur "DNA-koda" (co. E.Maripuu, K.Saks) // Tuleskulptuuride MM, Tallinn 
  • 2011 – Jääskulptuur "Siga" // Jääskulptuuride näitus, Vabaduse Plats, Tallinn 
  • 2011 – Jääskulptuur "Euro-Jänes" // Tartu Raekoja Plats
  • 2011 – Valgusinstallatsioon (co. P.Tiimus ja E.Tallo) // Pop-Up disainigalerii "ÖÖ: Was it a dream", Helios, Tallinn
  • 2011 – Valgus-perfomance "Lumen Interius" (co. K. Saks)// Eesti Kunsti näitus "Liberte/Vabadus", Pariis 
  • 2011 – Valgus-perfomance "Vabaduse võimalikkusest süsteemis" (co K.Saks) // Disaini maja hoov, Tallinn 
  • 2010 – Jääskulptuur "Memm" // Jääskulptuuride näitus, Kadrioru park
  • 2010 – Lume Häppening (co. K. Saks) // Kultuurikilomeeter, Tallinn
  • 1998 – Jääskulptuuride festival // Jelgava, Läti 2012 – Video installatsioon "Train Beat" rahvusvahelises kunstirongis "Cosmic Underground" sõidul Tallinnast Guimaraesi, c.o. Eva Tall

Konverentsid ja festivalid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2017     „Valgus kui kunst avalikus ruumis- ruumirünnakud tudengitega“, KUHI aastakonverents, TLÜ
  • 2016     "Valgus kui kunst avalikus ruumis - Tallinna ja Tartu näidetel“, MTÜ Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu praktiline seminar
  • 2011     „Hingestatud esemete tähtsus kaasaja eestlaste igapäevaelus”, Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi aastakonverents “Vormelid ja tehnikad religioonis”
  • 2011 – Stendi ettekanne Home of an item / CECT, Kultuuriteooria tippkeskuse IV Sügiskonverents "Things in culture, culture in things"
  • 2008 – Rahvusvaheline Skulptuuri sümpoosion "Approaches to sculpture in the Landscape" Leeds, Inglismaa
  • 2007 – Stendi ettekanne Looduslike pühakohtade uurija versus kasutaja? / Eesti Kirjanduse muuseumi konverents "Holy Groves around the Baltic Sea". EKM, Tartu, Estonia
  • 2006 – Ettekanne Ese-me kodu, Võro Instituudi konverents "Läänemeresoome kodu". Võro Instituut, Võru, Estonia
  • 2004 – Stendi ettekanne Seto kirä´, Võro Instituudi konverents "Piirikultuurid ja -keeled". Võro Instituut, Võru, Estonia
  • 2003 – X Fenno-Ugria folkloorifestival. Tver, Karjala
  • 2003 – XI Üle Venemaaline folkloorifestival. Tšeboksarõ, Tšuvassimaa
  • 2002 – Etno-futu konverents, Iževsk, Udmurdimaa

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Elo Liiv 2020. – Katkestus. Inimtekkeliste maastike teke ja kadumine. Sirp 18.09.2020
  • Elo Liiv 2008. – Ese-me kodu Acta Semiotica Estica V. Tartu Ülikooli Kirjastus: lk 253–270
  • Elo Liiv 2007. – Ese-me kodu. Asja kodu. Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome kodu. Võro Instituudi toimõndusõq: lk 133–145

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Elo Liivi koduleht
  • Kaisa Eiche 2020. – Väike kangelastegu igas päevas, Sirp 20.11.2020
  • Sirp 2019. - Täna tähistatakse rahvusvahelist e-jäätmete päeva, Sirp 14.10.2019
  • Triinu Soikmets 2019. - Kuhu viia vana telekas? Uus majakas näitab! NOAR 22.10.2019
  • Eesti Raadio 2019. - Ööülikool. Elo Liiv. Pealisülesanne, Eesti Raadio 23.11.2019
  • Reet Varblane 2017. - Ei näe, aga kuuleb ja räägib, Sirp 25.08.2017
  • Elo Liiv Eesti Kujurite Ühenduse kodulehel
  • [2]
  • [3]