Mine sisu juurde

Ellujääjate efekt

Allikas: Vikipeedia

Ellujääjate efekt ehk ellujääja kallutatus on loogikavea tüüp, mille puhul keskendutakse uuringu või muu protsessi tulemuste tõlgendamisel ainult isikute, sündmuste või juhtumite rühmale, mis läbis teatud eelnevat selektsiooni (nn ellujäänud – kas otseses või ülekantud tähenduses), jättes seejuures arvestamata selektsiooni mitteläbinud populatsiooni. Teisiti öeldes keskendutakse ellujääja kallutatuse korral kergesti hinnatava eduka alarühma omadustele, pidades seda ekslikult terveks valimiks.[1][2][3][4]

Ellujääte efekti riskiga tuleb lisaks teadustegevusele[5] arvestada ka muudes eluvaldkondades, sh majanduses[6], ettevõtluses[7] ja meditsiinis[8].

Näiteid reaalelust

[muuda | muuda lähteteksti]

Lennundus

[muuda | muuda lähteteksti]
Baasi naasnud lennuki hüpoteetiline kahjustusmuster, mille analüüsimisel tuli arvestada ellujääjate efektiga. Analüüsi alusel otsustati lisada soomust mootoritele.

Teise maailmasõja ajal teostas Columbia ülikooli juures tegutsev ekspertrühm statistilisi uuringuid eesmärgiga vähendada pommituslennukite kaotusi vaenlase tule all. Selleks analüüsisid eksperdid missioonidelt naasnud lennukite kahjustusi. Statistik Abraham Wald arvestas ellujääjate efektiga oma arvutustes ja soovitas lisada soomust lennukikere piirkondadele, mis näitasid kõige vähem kahjustusi. Nimelt näitasid Waldi sõnul kuulijäljed naasnud lennukitel just neid alasid, kus pommitaja võis kahjustada saada, kuid siiski piisavalt hästi õhus püsida, et ohutult baasi tagasi jõuda. Seetõttu tegi Wald ettepaneku tugevdada lennukikorpuse alasid, mis naasnud lennukitel olid puutumata, järeldades, et nendes piirkondades tabatud lennukid olid kõige tõenäolisemalt kaotatud.[9]

Veterinaaria

[muuda | muuda lähteteksti]

1987. aastal ilmus ajakirjas Journal of the American Veterinary Medical Association teaduslik uuring, mille kohaselt kassid, kes kukkusid alla hoone kõrgematelt korrustelt, jäid ellu suurema tõenäosusega kui kassid, kes kukkusid alla madalamatelt korrustelt. Uuringus esitati teoreetiline füüsikaline mudel, mis pidi selgitama nähtud statistikat.[10] 1996. aastal ilmus aga ajakirjanduslik uuring, kus juhiti tähelepanu, et algses teadusuuringus nähtud statistika arvestas ainult kasse, kes jõudsid loomaarsti vastuvõtule. Seega jäid vaatluse alt välja kassid, kes kukkusid alla hoone kõrgetelt korrustelt ja surid kohapeal, ning ka kassid, kes kukkusid alla hoone madalamatelt korrustelt ja olid piisavalt hea tervise juures (st kelle omanikud ei pidanud tarvilikuks teostada lemmiklooma veterinaarset ülevaatust).[11]

Vaktsiiniskeptitsism

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaktsiiniskeptikute sagedaseks argumendiks on asjaolu, et vaktsineerimisega kaasnevad eelised ei kaalu üles võimalikke kõrvaltoimetega seotud riske, sest ka vaktsineerimata inimesed jäävad viirustega kokkupuutel ellu. See argument toetub sageli isiklikule kogemusele, eriti lapseeas läbipõetud infektsioonihaiguste kontekstis. Samas unustatakse ära, et nakkuse tõttu surnud isikute kogemus selles arvamuses ei kajastu.[12][13]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Budd, Graham E.; Mann, Richard P. (2018). "History is written by the victors: The effect of the push of the past on the fossil record". Evolution; International Journal of Organic Evolution. 72 (11): 2276–2291. DOI:10.1111/evo.13593. ISSN 1558-5646. PMC 6282550. PMID 30257040.
  2. ↑ Nikolopoulou, Kassiani (4. oktoober 2022). "What Is Survivorship Bias? | Definition & Examples". Vaadatud 16.11.2024.
  3. ↑ "Survivorship bias". The Decision Lab (inglise). Vaadatud 16. novembril 2024.
  4. ↑ "Otsing: survivorship bias". sonaveeb.ee. 05.01.2024. Vaadatud 16. novembril 2024.
  5. ↑ Jürgenson, Tuuli (2021). "Retrospektiivsete ja prospektiivsete andmete kombineerimine ülegenoomsetes seoseuuringutes" (PDF). TÜ Matemaatika ja statistika instituut. Vaadatud 16.11.2024.
  6. ↑ Kaevats, Jürgen (2013). "Analüütikute soovitusi järgivate investeerimisstrateegiate kasumlikkus Eestis tegutsevate analüütikute näitel". TÜ Majandusteaduskond. Vaadatud 16.11.2024.
  7. ↑ "Survivorship Bias". Corporate Finance Institute (Ameerika inglise). Vaadatud 16. novembril 2024.
  8. ↑ Glesby, M. J.; Hoover, D. R. (1. juuni 1996). "Survivor treatment selection bias in observational studies: examples from the AIDS literature". Annals of Internal Medicine. 124 (11): 999–1005. DOI:10.7326/0003-4819-124-11-199606010-00008. ISSN 0003-4819. PMID 8624068.
  9. ↑ Wallis, W. Allen (1980). "The Statistical Research Group, 1942-1945: Rejoinder". Journal of the American Statistical Association. 75 (370): 334–335. DOI:10.2307/2287454. ISSN 0162-1459.
  10. ↑ Whitney, W. O.; Mehlhaff, C. J. (1. detsember 1987). "High-rise syndrome in cats". Journal of the American Veterinary Medical Association. 191 (11): 1399–1403. ISSN 0003-1488. PMID 3692980.
  11. ↑ "Do cats always land unharmed on their feet, no matter how far they fall?". The Straight Dope (inglise). 19. juuli 1996. Vaadatud 16. novembril 2024.
  12. ↑ Ward, Kes (16.11.2020). "Survivorship Bias and Vaccines" (Ameerika inglise). Vaadatud 16. novembril 2024.
  13. ↑ "Arst-resident murrab viis müüti leetrite ja vaktsiini kohta". Tervis. 13. veebruar 2019. Vaadatud 16. novembril 2024.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ellujääjate_efekt&oldid=6766770"