Eliezer Ben-Yehuda
| Eliezer Ben-Yehuda | |
|---|---|
 Eliezer Ben-Yehuda | |
| Sündinud |
7. jaanuar 1858 Lužki, Vilno kubermang, Vene keisririik |
| Surnud |
16. detsember 1922 Jeruusalemm, Mandatoorne Palestiina (tänapäeval Iisrael) |
| Alma mater | Sorbonne'i Ülikool |
| Tegevusala | leksikograaf, ajakirjanik |
| Abikaasa |
Devora Ben-Yehuda (née Jonas), 1881-1891 Hemda Ben-Yehuda (née Jonas), 1891-1922 |
| Lapsed |
Itamar Ben-Avi Dola Ben-Yehuda Wittmann |
Eliezer Ben‑Yehuda (heebrea keeles אֱלִיעֶזֶר בֵּן־יְהוּדָה; hääldus [eli'ʕezeɾ ben jehu'da]; sünninimi Eliezer Yitzhak Perlman; 7. jaanuar 1858 Lužki, Vilno kubermang, Vene keisririik (tänapäeval Viciebski oblast, Valgevene) – 16. detsember 1922 Jeruusalemm, Mandatoorne Palestiina (tänapäeval Iisrael))[1] oli Vene impeeriumi Vilno kubermangus (tänapäeva Valgevene Vitebski oblastis) sündinud juudi leksikograaf ja ajalehetoimetaja, heebrea keele taassünniliikumise üks põhijõude.
Ben-Yehuda õppis algul Daugavpilsis ja 1877. aastast Pariisis Sorbonne'i Ülikoolis. 1881. aastal immigreerus ta Palestiinasse, mil oli toona osa Ottomani impeeriumist. Seal asus ta arendama klassikalise heebrea keele alusel uusheebrea keelt, mis asendaks kõne- ja kirjakeelena juutide kasutatavad regionaalkeeled nagu jidiš ja ladiino ning ühtlasi ajendaks juute naasma diasporaast ajaloolisele kodumaale. Uusheebrea keelt ja sionismi nägi ta sümbioosis, kirjutades: "Heebrea keel saab elada üksnes siis, kui me elustame taas oma rahva ja tooma ta tagasi kodumaale."[2]
Ta toimetas mitut heebreakeelset ajalehte nagu HaZvi, Hashkafa ja HaOr. Esimene neist suleti aastaks ortodokssete juutide vastuseisu tõttu, kes ei tahtnud, et nende pühast heebrea keelest saaks kõnekeel.[3]
Keelt arendades kasutas Ben-Yehuda aramea, kaanani, egiptuse ja suures osas araabia keele tüvesid. Ta oli üks juhtkujusid Heebrea Keele Komitees (Va'ad HaLashon), millest hiljem kujunes Heebrea Keele Akadeemia. Keele taaselustajana koostas ta esimese uusheebrea sõnaraamatu, mille lõpetas pärast tema surma ta teine naine, ajakirjanik ja kirjanik Hemda Ben-Yehuda. Enamik Ben-Yehuda loodud sõnu jäi kasutusse, kuid umbes 2000 on asendunud uutega: näiteks soovitas ta tomati kohta sõna bandura, kuid tänapäeval on kasutusel agvania[2][3]. Oma poega Ben-Zion Ben-Yehudat kasvatas ta täielikult uusheebrea keeles, mistõttu tollest sai esimene uusheebrea keele emakeelne kõneleja.
1922. aasta detsembris suri Ben-Yehuda tuberkuloosi, mille käes oli kannatanud suurema osa elust. Ta maeti Oliivimäele Jeruusalemmas ning tema matustel osales 30 000 inimest.[4][2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Green, David B. (7. jaanuar 2013). "This Day in Jewish History – 1858: Hebrew's Reviver Is Born". Haaretz. Vaadatud 5. jaanuar 2019.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Balint, Benjamin (23. november 2008). "Confessions of a polyglot". Haaretz.
- ↑ 3,0 3,1 Naor, Mordechai (13. september 2008). "Flesh-and-Blood Prophet". Haaretz. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2008. Vaadatud 1. oktoober 2008.
- ↑ "Mount of Olives – Jerusalem". trekker.co.il. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 4. jaanuaril 2020.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Joshua Blau, "The Renaissance of Modern Hebrew and Modern Standard Arabic". Berkeley, California: University of California Press, 1981.
- Jack Fellman, "The Revival of a Classical Tongue: Eliezer Ben Yehuda and the Modern Hebrew Language". The Hague, Netherlands: Mouton, 1973. ISBN 90-279-2495-3
- St. John, Robert (1952). Tongue of the Prophets. The Life Story of Eliezer Ben Yehuda. Garden City, New York: Doubleday & Company Inc. ISBN 0-8371-2631-2.
- Yosef Lang, "The Life of Eliezer Ben Yehuda". Yad Yitzhak Ben Zvi, 2 kd
- Ilan Stavans, "Resurrecting Hebrew", 2008
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eliezer Ben-Yehuda |
- Central Zionist Archives Jeruusalemmas, kus asub Eliezer Ben-Yehuda isikufond (A43)
- Intervjuu Eliezer Ben-Yehuda tütre Dola Ben-Yehuda Wittmanniga, Dartmouth Jewish Sound Archive
- Eliezer Ben-Yehuda Internet Archive'is
- Eliezer Ben-Yehuda Librivoxis (avalikus omandis audioraamatud)