Elfriede Saks
.jpg)
Elfriede Saks (neiupõlvenimega Elfriede Kingo; esimeses abielus Elfriede Piip; 2. märts (vkj 18. veebruar) 1912 – 5. juuli 1994)[1][2] oli eesti meditsiiniõde ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane, NSV Liidu Ülemnõukogu rahvasaadik ja aastatel 1953–1955 Viljandi linnajuht, olles seejuures esimene naine selles ametis.
Haridus ja varasem elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis vabrikutöölise peres Viljandis. Lõpetas 1932. aastal Viljandi Linna Ühisgümnaasiumi. Aastatel 1935–1936 õppis ta Tartu Ülikoolis arstiteadust, kuid ülikool jäi lõpetamata.[1] 1936. aastal lõpetas ta Tartus halastajaõdede kooli.[3]
1940. aastal töötas Piip Järva-Jaanis emade ja laste nõuandlas.[3] Juunipöörde järel tegi Piip uute võimudega aktiivset koostööd. Sama aasta juulis võeti ta EKP liikmeks.[1][4] Augusti lõpus toimunud Viljandi linnavalitsuse koosolekul valiti ta Viljandi linnahaigla haavaosakonna halastajaõeks.[3]
Viljandimaa täitevkomitee esimehena
[muuda | muuda lähteteksti]1941. aasta algas Eestis mitme uue suure kampaaniaga. 12. jaanuaril toimusid valimised NSV Liidu Ülemnõukogusse.[5] Selle tarvis moodustatud Viljandi linnaringkonnas valiti Elfriede Piip Rahvuste Nõukogu saadikuks (saadikumandaat lõppes 1946. aastal).[1] 17. jaanuaril ilmus Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi otsus, mille kohaselt moodustati kohalike nõukogude täitevkomiteed.[6] Üritust korraldati siiski suhteliselt vaikselt, kuna täitevkomiteed moodustati nõukogudeta, mida nad pidid esindama.[5] Viljandi Maakonna TSN Täitevkomitee esimeheks määrati Piip.[1]
19. juunil 1941 purustati Viljandis linna ja maakonna täitevkomitee juhtide algatusel Vabadussõjas langenute mälestussammas.[7] Hävitustöö algatajateks ja põhiorganiseerijateks olid Vladimir Laante, Elfriede Piip ja Mihkel Link.[8]
22. juunil algas sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Maakonna täitevkomitee eriotsusega tehti teatavaks, et Viljandi maakonnas on sõjaseisukord.[9] 3. juulil hakati Piibu korraldusel kaevama ümber Viljandi kaitsekraave (maakonna täitevkomitee avaldas vastava otsuse, milles tehti teatavaks, et kõik Viljandi linna ja lähivaldade 14–55-aastased kodanikud on kohustatud 4. juulil kell 4 hommikul koos vajalike tööriistadega kindlustustöödele ilmuma)[9].[7]
Viljandi hävituspataljoni formeerimist alustati 27. juunil. Komandöriks määrati kapten Mihhail Pasternak. Pataljoni sanitaarala hakkas korraldama Elfriede Piip.[9] 7. juulil arutati juba evakueerimise küsimusi, kuid päev hiljem vallutas üks Saksa motoriseeritud eelüksus Viljandi ühepäevase lahinguga.[7] Hävituspataljoni allüksused taandusid Võhma lähedale, kust nad järgmisel päeval Põltsamaale, hiljem Roosna-Allikule liikusid. Pataljon tegutses juulis-augustis, seejärel saadeti laiali.[9]
Piip evakueeriti Nõukogude Liidu tagalasse, kus ta töötas muuhulgas ambulatooriumi juhatajana Uljanovski oblastis. Ta pälvis kaks medalit osavõtu eest hävituspataljonis ja töö eest tagalas.[1]
Pärast Viljandi hõivamist Punaarmee üksuste poolt 23. septembril 1944[10] määrati Elfriede Piip taas Viljandimaa TSN Täitevkomitee esimeheks. Sellese ametisse jäi ta septembrini 1945.[1]
Sõjajärgsed aastad
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1945–1951 oli ta Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariikliku Viljandi Meditsiinilise Keskkooli direktor.[1]
1947. aastal oli Saks ühtlasi Eesti NSV Ülemkohtu rahvakaasistuja.[1]
Pärast koolidirektori ametist vabastamist töötas ta taas meditsiiniõena Viljandi haiglas (1951–1953).[1]
Viljandi linnajuhina
[muuda | muuda lähteteksti]6. märtsil 1953 toimus Viljandi Linna Töörahva Saadikute Nõukogu istungjärk, kus Elfriede Saks valiti Viljandi Linna TSN Täitevkomitee esimeheks. 1954. aastal sai ta partei poolt noomituse poliitilise joone moonutamise ja poliitilise mittevalvsuse eest. Vabastati ametist 10. märtsil 1955.[1]
Tema tegevusest linnajuhina on vähe teada. Hilisem linnapea Heiki Raudla on oma raekojaraamatus märkinud, et Saks oli 1954. aastal soovinud likvideerida Viljandi vana kalmistu, sest tema unistus oli muuta see noortepargiks.[11]
Maalikunstnik Juhan Muksi lese Aita Muksi sõnul oli Saks Viljandi raekojas rippunud pannoo "Viljandi vaade" rullikeeratuna kütja kätte andnud ja käskinud ahju ajada. Õnneks oli kütja enne pilti vaadanud ja taibanud seda säästa.[12]
Pärast linnajuhi ametist vabastamist
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast linna täitevkomitee esimehe ametist vabastamist töötas ta taas meditsiiniõena Viljandi haiglas (1955–1957). Ühtlasi oli ta ka haigla parteisekretär.[1]
Saks lahkus Viljandist 1957. aastal ja töötas Tallinna luutuberkuloosi haiglas.[1] Hiljem oli ta personaalpensionär.[13]
Ta suri 1994. aastal Tallinnas ja maeti Liiva kalmistule.[1] Samale hauaplatsile on maetud ka tema vanemad, abikaasa ja kaks last.[14]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli abielus 1933. aastast August Piibuga ja 1942. aastast Otto Saksaga (eluaastad 1916–1976).[1][2] Kahest abielust sündis kokku 3 last.[1]
Tema isa Johan Kingo (1884–1965)[2] arreteeriti osalemise tõttu 1924. aasta 1. detsembri mässus ja mõisteti neljaks aastaks vangi.[1]
Juulis 1937 valiti Elfriede Piip Pärnu rannas Päikese Kuningannaks.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 302–303
- 1 2 3 Päring Rahvastikuregistrist 6. jaanuaril 2026
- 1 2 3 Dr. Ants Rulli haigla kirurgiks. dea.digar.ee, Sakala, 2. september 1940
- ↑ "Eestimaa Kommunistliku Partei kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Tallinn: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, 2005. Lk 45
- 1 2 "Pärnumaa: Loodus, aeg, inimene" . Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010. Lk 319
- ↑ ENSV Teataja 1941, 10, 108
- 1 2 3 Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 215–216
- ↑ Sümboli sünd ja surm. Reinkarnatsiooni valikud. Sakala, 22. august 2020
- 1 2 3 4 Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus. kultuur.elu.ee, Kultuur ja Elu 2/2017
- ↑ Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 250
- ↑ Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 101
- ↑ Viljandlased meenutasid kunstnik Juhan Muksi tema 100. sünniaastapäeval. Sakala, 7. juuli 1999
- ↑ Personaalpensionär Elfriede Saks (Piip)[alaline kõdulink]. ajapaik.ee
- ↑ V, E, 14a-29, 4-kohaline kirstuplats. kalmistud.ee
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Foto (1981). ajapaik.ee