Elen Lotman

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Elen Lotman
Sündinud 25. september 1981
Rahvus eestlane
Alma mater Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetool, filmioperaatori eriala
Töökoht Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, filmikunsti lektor

Elen Lotman (sündinud 25. septembril 1981 Tartus) on eesti filmioperaator, -stsenarist ja -režissöör.[1] [2]

Hariduskäik ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 2000. aastal Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja 2004. aastal cum laude Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli audiovisuaalteose operaatori erialal. Ta on läbinud filmialaseid täienduskursusi Eestis ja välismaal.[viide?]

Ta on töötanud Pimedate Ööde Filmifestivali korraldaja[viide?] ja projektijuhina[viide?] ning filmitootmisettevõtetes[viide?] režissööri, operaatori ja toimetajana[viide?]. Alates 2004. aastast on ta vabakutseline operaator.

Aastatel 20042007 oli ta Tartu Kõrgema Kunstikooli lektor[viide?] ning alates 2007. aastast on Balti Filmi- ja Meediakooli filmikunsti lektor.[viide?]

Ta on töötanud operaatorina ka saami režissööri Paul-Anders Simma filmide juures, kellega koostöös valmisid Koola poolsaarel filmitud filmid „Poron surma“ (2012), „Olga“ (2013) ja „My Dear Mother“ (2020).[2]

Filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Film Liik Filmitegija Näitleja
2006 "Kuldrannake" mängufilm operaatori assistent
2007 "Väsinud end vihkamast" dokumentaalfilm režissöör, stsenarist, operaator
2007 "Universitas Tartuensis 375" dokumentaalfilm operaator
2007 "Mis iganes, Aleksander!" mängufilm Kunstnik
2007 "Kuhu põgenevad hinged" mängufilm operaatori II assistent
2007 "Jan Uuspõld läheb Tartusse" mängufilm operaatori II assistent
2008 "Taarka " mängufilm operaator
2008 "Rambikramp" mängufilm režissöör, stsenarist, operaator
2008 "Lotmani maailm" dokumentaalfilm operaator, toimetaja
2010 "Moekoer" dokumentaalfilm operaator
2010 "Kutsar koputab kolm korda" mängufilm operaator
2011 "Nöbinina" teleseriaal operaator
2011 "Andy astub üles" dokumentaalfilm režissöör, stsenarist, operaator
2012 "Kaleva müsteerium" dokumentaalfilm operaator
2012 "Deemonid" mängufilm operaator
2015 "Jüri" dokumentaalfilm operaator
2016 "Õnn tuleb magades" mängufilm operaator
2020 "Vseviov" dokumentaalfilm režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
2020 "Hüvasti, NSVL" mängufilm operaator
2022 "Tagurpidi torn" lastefilm operaator

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2013. Quo vadis, filmioperaator? Teater. Muusika. Kino[3]
  • 2015. Vana maja lammutamine uue eskiisita. Autoriõiguse seaduse muudatus ja filmikunst. Lk 6−7
  • 2016. Exploring the Ways Cinematography Affects Viewers’ Perceived Empathy towards Onscreen Characters. Baltic Screen Media Review. Lk 89−105
  • 2017. Isegi lehtlalinnud teevad seda: inimtaju mehhanismide kasutamisest filmide operaatoritöös ja selle võimalikust mõjust vaatajajatele. Teater. Muusika. Kino
  • 2017. Judith Westoni „Biit”. Esimene eestikeelne käsitlus filminäitlemise teooriast ja praktikast. Teater. Muusika. Kino. Lk 90−94
  • 2018. Kuidas õpetada üllatama? Müürileht
  • 2019. Alan Voodla, Elen Lotman, Andero Uusberg. What’s the value of a star? Actor familiarity and likeability effects on emotional mimicry of cinematic displays. Baltic Screen Media Review. Lk 4−16
  • 2019. Neile, kes jäävad kaamera taha. Teater. Muusika. Kino
  • 2020. Alan Voodla, Elen Lotman, Martin Kolnes, Richard Naar, Andero Uusberg. Cinematographic High-Contrast Lighting Can Facilitate Empathetic Affective Mimicry. Projections: the Journal for Movies & Mind, 14 (1), 1−17.10.3167/proj.2020.140102
  • 2020. Loomeuurimus, loome uurimus või uuriv loome. Teater. Muusika. Kino. Lk 86−99

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Festivaliauhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2012 parim operaator (film "Deemonid" PÖFFil)
  • 2020 parim film ("Rakas äitin" Pärnu rahvusvahelisel dokumentaalide antropoloogiliste filmide festivalil)[7]

Stipendiumid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad on bioloogid Kaja ja Aleksei Lotman ning isapoolsed vanavanemad semiootik Juri Lotman ja kirjandusteadlane Zara Mints.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Elen Lotman TLÜ kodulehel". Vaadatud 20.09.2020.
  2. 2,0 2,1 "Elen Lotmani biograafia Eesti Filmi Andmebaasis". Vaadatud 20.09.2020.
  3. "Elen Lotmani CV Eesti Teadusinfosüsteemis". Vaadatud 20.09.2020.
  4. "Eesti Filmioperaatorite Liit portaalis teatmik.ee". Vaadatud 20.09.2020.
  5. "Elen Lotman valiti ülemaailmse filmioperaatorite föderatsiooni presidendiks". ERR. 10.9.2021. Vaadatud 10.9.2021.
  6. "Elen Lotmani auhinnad Eesti Filmi Andmebaasis". Vaadatud 20.09.2020.
  7. "Awards". Vaadatud 10.09.2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]