Sideandmete säilitamise õigusvastasus

Sideandmete säilitamise õigusvastasus annab lühiülevaate side-, liiklus- ja asukohaandmete säilitamise õiguspärasusest, Euroopa Liidu õigusaktidest ja kohtupraktikast, millele tuginedes reguleeritakse eelmainitud valdkonda EL liikmesriikides. Viimaks on välja toodud side-, liiklus- ja asukohaandmete säilitamise regulatsioonid Eestis.

Side liiklus- ja asukohaandmed

Side liiklus- ja asukohaandmed on metaandmed. Sideseansi metaandmed tekivad sideseansi ajal ja sisaldavad andmeid osapoolte tehniliste parameetrite kohta. Sideseansside metaandmete põhjal võib teha ulatuslikke järeldusi sidet pidavate inimeste kohta. Seetõttu võib väita, et sideandmed võivad eraelu puutumatust arvestades, olla sama tundlikud andmed kui sideseansi sisu ise. Metaandmed võivad hõlmata näiteks telefoninumbreid, kõne aega ja pikkust, kõne osaliste telefonide seerianumbreid, kõne osalise asukohta, internetis külastatud veebilehti ja nende külastamise aega ning kasutaja võrguühenduse IP-aadressi. Neid metaandmeid on võimalik salvestada ja peale andmete salvestamist olenevalt andmete haldaja soovist, on võimalik andmed ametiasutustele kättesaadavaks teha.

Nagu eespool mainitud, on sideseansside metaandmed väga tundlikud. Andmete põhjal on võimalik selgeks teha, kellega isik suhtles, millise sidevahendi kaudu, kus ja mis ajal. Kuna andmed on niivõrd selged, on Euroopa Liidu Kohus öelnud, et eelmainitud andmed koosvõetuna võimaldavad teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu kohta, kelle andmeid säilitatakse. Näiteks on metateabe abil võimalik selgeks teha isikute harjumused, alaline elukoht ja sotsiaalsed suhted ehk luua inimese profiil.

Alternatiivse arvamusena võivad metaandmed olla mõnikord isegi olulisemad kui sõnumi sisu, kuna iga liigutus võrgus jätab jälje. Seega võib olla lihtsam luua inimese profiil metaandmete kaudu, selle asemel, et iga sõnumi sisuga tutvuda.

Kuna metaandmete kogumine ja seostamine eraeluga loob inimesest profiili, võib väita, et andmete kogumisega riivatakse inimese õigust eraelu puutumatusele. Sellest tulenevalt näeb Euroopa Liidu Kohus nende andmete säilitamises suurt ohtu privaatsusele. Euroopa Liidu Kohus ja Euroopa Inimõiguste kohus on leidnud, et lausjälitus ei saa olla inimõigustega kooskõlas. Kuna Euroopa Kohus ei saa nõuda diskrimineerivat profileerimist, ei saa õigustada inimese jälgimist kriminoloogilise statistika alusel ehk ei tohi jälgida ega salvestada ühegi inimese, olenemata taustast, sideseansi metaandmeid konkreetse kahtluseta.

Asjakohased õigusaktid Euroopa Liidus

Direktiiv on Euroopa Liidu tavapärane õigusakt, mis on siduv iga Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes. Direktiiviga kohustatakse liikmesriiki võtma teatud tähtajaks oma õigusesse üle direktiivis sätestatu. Direktiivid sätestavad ainult saavutatava eesmärgi, kuid selle saavutamiseks valitav vorm ja meetodid on liikmesriigi enda valida. Varem reguleeris Euroopa Liidus elektroonilise side liiklus- ja asukohaandmete üldise säilitamise õiguspärasust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, mida muudeti direktiiviga 2009/136. Muudetud direktiivi artikkel 5 sätestab, et liikmesriigid on kohustatud tagama üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse riiklike õigusaktidega. Artikkel 6 kohustab sidevõrgu pakkujat või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutajat kustutama või muutma anonüümseks abonentide ja kasutajatega seotud liiklusandmeid. Erandiks on direktiivi artikkel 15, mis sätestab, et liikmesriigid võivad võtta seadusandlikke meetmeid, millega piiratakse käesoleva direktiivi erinevaid artikleid, s.o lubatakse lühiajaliselt salvestada isikuandmeid.

Euroopa Kohtu otsus C-140/20: An Garda Síochána

Iiri riigi õiguses oli selline seaduse artikkel, mis lubas riiklikul politseiametnikul, kelle ametikoht ei ole ülemkomissari omast madalam, raske kuriteo ennetamise, avastamise, uurimise või kohtus menetlemise eesmärgil nõuda elektroonilise side teenuse osutajalt, et talle edastataks selle teenuseosutaja kogutud elektroonilise side andmed, kui ametnik leiab, et kõnealused andmed on vajalikud. Kaebajale G. D. mõisteti eluaegne vangistus mõrva eest. G. D. kaebas süüdimõistva kohtuotsuse edasi, sest ta leidis, et süüdi mõistmisel kasutatud tõendid ei ole lubatavad. Ta palus tuvastada, et Iiri riikliku seaduse artikkel on vastuolus direktiivi artikli 15 lõikega 1, arvestades harta artikleid 7 ja 8 ning artikli 52 lõiget 1. Iirimaa esimese astme kohus nõustus kaebajaga. Selle peale kaebas Iirimaa otsuse Supreme Courtile (Iirimaa kõrgeim kohus), kes esitas 25. märtsil 2020. aastal Euroopa Liidu Kohtule eelotsusetaotluse. Eelotsusetaotluses soovis kohus sisuliselt teada, kas riigisisese seaduse artikkel on liidu õigusega vastuolus. 5. aprillil 2022. aastal otsustas Euroopa Kohtu suurkoda kohtuasjas C-140/20, et liidu õigusega on vastuolus meetmed, mis näevad raske kuritegevuse vastu võitlemiseks ja ennetamiseks ette liiklus- ja asukohaandmete üldise ja vahet tegemata säilitamise.

Asjaolud

Supreme Court (Iiri kõrgeim kohus) otsustas menetluse peatada ja esitas Euroopa Kohtule kuus eelotsuse küsimust. Esimese, teise ja neljanda küsimusega, mida Euroopa Liidu Kohus analüüsis koos, soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi artikli 15 lõiget 1 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõiget 1 arvestades tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis lubavad liiklus- ja asukohaandmete üldist ja vahet tegemata säilitamist raske kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil. Kolmanda küsimusega soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas eelnimetatud liidu õigusaktidega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt peab politsei poolt esitatud sideandmetele juurdepääsemise taotlusi läbi vaatama politseiametnik, keda abistab politseis loodud üksus ja kelle otsuste üle saab hiljem teostada kohtulikku kontrolli. Viienda ja kuuenda küsimusega, mida Euroopa Liidu kohus analüüsis koos, soovis kohus teada, kas liikmesriigi kohus võib ajaliselt piirata mõju, mis kaasneb riigisisese õigusakti kehtetuks tunnistamisega, millega lubati elektroonilise side andmeid valimatult säilitada.

Kohus selgitas, et direktiivi vastuvõtmisega tekkis elektroonilise side kasutajatele põhimõtteliselt õigus eeldada, et nende andmed jäävad anonüümseks ning neid ei salvestata nende nõusolekuta. Direktiivist tulenevat õigust piirata andmete säilitamise keeldu, tuleb kohtu hinnangul tõlgendada kitsendavalt ning sellist erandit ei saa riigisiseses õiguses muuta reegliks. Lisaks peab riik erandite tegemisel arvestama liidu õiguse üldpõhimõtteid ehk näiteks proportsionaalsust. Kohus ei pea raske kuritegevuse vastu võitlemiseks liiklus- ja asukohaandmete vahet tegemata säilitamist demokraatlikus ühiskonnas proportsionaalseks. On oluline, et säilitamine oleks vaid erand, mitte reegel. Kohus pani kaalukausile põhiõigused ja raske kuritegevuse riskid. Vahet tegemata säilitamine puudutab kõiki isikuid, ka neid, kelle käitumisel ei ole seost raske kuritegevusega.

Resolutsioon

Euroopa Kohus otsustas, et direktiivi artikli 15 lõiget 1 tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõiget 1 arvestades tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene seadusandlus, mis näeb raske kuritegevuse vastu võitlemiseks ja avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmiseks ennetavalt ette liiklus- ja asukohaandmete üldise ja vahet tegemata säilitamise.

Hartaga ei ole siiski vastuolus liiklus- ja asukohaandmete eesmärgipärane säilitamine nii, et see on piiratud. Piiritlemine peab olema pikendatava ajavahemikuga, vastavalt andmesubjektide kategooriatele või geograafilisele kriteeriumile ja kui see on ilmtingimata vajalik. Näiteks võib olla vajalik kindlal perioodil liiklus- ja asukohaandmete säilitamine rongijaamas, kui on alust eeldada, et seal esineb suur oht avalikule julgeolekule. Lisaks ei esine vastuolu juhul, kui andmesubjektide IP-aadresse säilitatakse ajavahemikus, mis on ilmtingimata vajalik. Veel ei esine vastuolu, kui elektroonilise side vahendi kasutaja identiteediga seotud andmeid üldiselt ja vahet tegemata salvestatakse (näiteks salvestatakse SIM-kaardile vastava isiku isikuandmed). Viimaks ei ole vastuoluline olukord, kus pädeva asutuse otsusega, mille suhtes on kohustuslik kohtulik kontroll, tehakse elektroonilise side teenuste osutajatele kohustus nende valduses olevaid liiklus- ja asukohaandmeid kindlaksmääratud aja jooksul kiirsäilitada.

Direktiivi artikli 15 lõiget 1 tuleb peale muutmist tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigi sisemine seadusandlus, mille kohaselt peab elektroonilise side teenuste osutajate säilitavatele andmetele juurdepääsu taotlusi läbi vaatama politseiametnik, isegi kui on täidetud täiendavad nõuded. On oluline, et otsuse andmete juurdepääsule teeks kohus või sõltumatu haldusorgan, millel on selliseks ülesandeks vastavad volitused, ja otsusele eelneks põhjendatud taotlus, mille eesmärgiks on näiteks kuriteo ennetamine. Veel on direktiiviga vastuolus see, kui liikmesriigi kohus piirab ajaliselt mõju direktiivi kohaldamiseks, eesmärgiga säilitada sel perioodil elektroonilise side andmeid. Sellisel viisil omandatud tõendite lubatavus kuulub vastavalt menetlusautonoomia põhimõttele riigisisese õiguse kohaldamisalasse. Seda tingimusel, et järgitakse eelkõige võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet.

Kohtujuristi ettepanek

Antud kaasuses esitas kohtujuristina oma arvamuse Manuel Campos Sánchez-Bordona.

Sánchez-Bordona seisukohad ei erine eelnevatest Euroopa Kohtu lahenditest, olles samad nagu liidetud kohtuasjades C-793/19 ja C-794/19 SpaceNet jt.

Kohtujurist rõhutas, et Euroopa Kohus on hoolikalt eristanud liikmesriikide seadusandlikke meetmeid, mida saab nende olemuse järgi kaheks liigitada. Esimene kategooria hõlmab meetmeid, millega kehtestatakse liiklus- ja asukohaandmete ennetav, üldine ja vahet tegemata säilitamine riigi julgeoleku kaitsmiseks. Teise kategooria meetmed on seotud kuritegevuse vastu võitlemise ja avaliku julgeoleku kaitsega. On selge, et need kahte tüüpi meetmed ei saa olla sama ulatusega, kuna vastasel juhul kaotaks eeltoodud eristamine igasuguse mõtte.

Kohtujurist lisas, et Euroopa Kohtult ei saa nõuda, et ta reguleeriks ja täpsustaks detailselt, mis liiki andmeid ja kui kaua võib säilitada. Veelgi vähem ei saa Euroopa Kohus kehtestada vahepealseid kategooriaid riigi julgeoleku ja avaliku julgeoleku vahel, et kohaldada teisele kategooriale nõudeid, mis on omased esimesele kategooriale.

Muud lahendid (C-793/19 ja C-794/19)

Eelotsustustaotlus liidetud kohtuasjades SpaceNet AG (C-793/19) ja Telekom Deutschland GmbH (C-794/19) vs. Saksamaa Liitvabariik puudutas Saksamaa eeskirjade seaduslikkust, mille kohaselt peavad telekommunikatsiooniettevõtted säilitama liiklus- ja asukohaandmeid olenevalt nende olemusest neli kuni kümme nädalat. Euroopa Kohtul paluti otsustada, kas need reeglid on kooskõlas EL õigusega, täpsemalt eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Eelotsustustaotluse läbi otsiti Euroopa kohtu tõlgendust just direktiivi artikli 15 lõikele 1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 6, 7, 8 ja 11.

Jõuti järeldusele, et elektroonilise side andmete säilitamine oli tõsine riive eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhiõigustesse ning seda saab õigustada vaid piiratud ja konkreetsetel asjaoludel. Sealhulgas tuleb arvestada, et direktiivi artikli 15 lõikest 1 tulenevat võimalust artiklites 5, 6 ja 9 ette nähtud õigusi ja kohustusi piirata tuleb tõlgendada kitsalt. Kohus tõi välja, et harta artiklites 7, 8 ja 11 tunnustatud õigused ei ole absoluutsed eelisõigused, kuid lisas, et igasugune andmete säilitamine peab olema rangelt vajalik ja üksikisikute eraelu puutumatuse kaitseks tuleb tagada, et kõigi põhiõigusi piiravate meetmete korral järgitaks mitte ainult sobivuse ja vajalikkuse nõudeid, vaid ka nõuet, et need meetmed oleksid proportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes.

Üldiselt kinnitab eelotsus põhiõiguste, nagu õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, kaitsmise tähtsust elektroonilise side kontekstis. Toodi välja, et direktiivi artikli 15 lõiget 1 tuleb harta artikleid 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõiget 1 arvestades tõlgendada nii, et raske kuritegevuse ja avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmiseks ennetavalt liiklus- ja asukohaandmete üldine ja vahet tegemata säilitamine on nimetatud normidega vastuolus. Samuti antakse juhised selle kohta, millistel asjaoludel võib elektroonilise side andmete säilitamine olla õigustatud, ning kaitsemeetmete kohta, mis peavad olema kehtestatud, et tagada andmete proportsionaalsus ja vajalikkus.

Regulatsioon Eestis

Eestis reguleerib sideandmete säilitamist ja kasutamist elektroonilise side seadus (ESS). Põhiline säte andmete säilitamise kohustuse kohta sideettevõtjatele on ESS-i § 111¹. Sideandmete päringu tegemise lubatavust menetluses reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 90¹.

Sideandmete säilitamine

Euroopa riikides kehtivad sideandmete säilitamisele erinevad tähtajad. Eestis on näiteks ESS § 111¹ lõike 4 järgi sideettevõtjatel kohustus säilitada sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ühe aasta vältel side toimumise ajast arvates. Praegune Eesti ESS-i alusel toimuv üldine sideandmete säilitamise süsteem ei ole kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohtadega. Euroopa Kohus lahendas erinevate riikide kohtute eelotsusetaotlused sideandmete tõendina kasutamise osas liidetud kohtuasjades C-511/18, C-512/18 ja C-520/18 La Quadrature du Net jt. Kohus leidis, et direktiivi artikli 15 lõikega 1, tõlgendatuna lähtuvalt harta artiklitest 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõikest 1, on vastuolus seadusandlikud meetmed liiklus- ja asukohaandmete üldise ja vahet tegemata säilitamise osas. Seevastu ei ole direktiiviga vastuolus seadusandlikud meetmed, mis näevad ette näiteks riigi julgeoleku kaitsmise ja raskete kuritegude vastu võitlemise. Seega muutub pärast Eesti riigisiseste seaduste Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlla viimist keerulisemaks kergemate kuritegude tõendamine ja lahendamine.

Sisuliselt sama vastuse sideandmete säilitamise lubatavuse osas vaid konkreetsetel eesmärkidel andis Euroopa Kohus eelotsusetaotluses. Riigikohus esitas kohtuasjas 1-16-6179/85 Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse küsimusega, kuidas tõlgendada direktiivi. Euroopa Kohus otsustas kohtuasjas C‑746/18, et direktiivi tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile. Nendest andmetest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi. Juurdepääs andmetele ei piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine. Seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgast ja liigist.

Riigikohus lahendas vastuolu Eesti riigi õiguse ja Euroopa Liidu õiguse vahel sideandmete tõendina kasutamise osas otsuses 1-16-6179. Riigikohus leidis, et kõik sideandmete tõendina kasutamise load, mis on antud sideandmete päringuks pärast La Quadrature du Net jt lahendit, ei ole tõendina kriminaalmenetluses lubatud. Nende lubade puhul, mis anti enne viidatud lahendit, tõi Riigikohus välja kriteeriumid, mille järgi on võimalik hinnata prokuratuuri loal sideandmetele juurdepääsu võimaldamisega toimunud rikkumise olulisust. Kriteeriumid, mille järgi hinnatakse, kas tõendid lubamatuks tunnistada, on järgnevad: mis laadi norme rikuti, kui ulatuslikult neid rikuti, kas rikkumine oli tahtlik, millise kuriteo uurimisel rikkumine aset leidis, millise kaaluga on avalik või kannatanute huvi kuriteo uurimise vastu, kas tõendi oleks saanud ka muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud ning missugune on tõendusteabe tähtsus lahendatavas asjas.

Eesti kohtud ei ole pärast Euroopa Kohtu 2022. aasta 5. aprilli lahendit (C-140/20 An Garda Síochána) sideandmete säilitamise osas lahendeid teinud.