Elektrooniline tsentraliseeritud lennuki monitor

Allikas: Vikipeedia

Elektrooniline tsentraliseeritud lennuki monitor (ECAM) on seade, mille töötas välja Airbus ja seda kasutati esmakordselt lennukil A310[1]. „Sellele on omane reaalajas reageerimine: niipea kui rike avastatakse, kuvatakse ülemisel ekraanil vastav tegevusloend. See kaob automaatselt pärast seda, kui piloot on toimingu sooritanud“[1].

Süsteemi tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

ECAM jälgib õhusõiduki mitut süsteemi, koondades seire ekraanile, et hoiatada lennumeeskondi ja anda kõrvalekallete korral asjakohast nõu. Näidustused liigitatakse järjest olulisemaks: memo (kasutatakse tavalise või automaatse valiku funktsiooni tagasikutsumiseks), nõuanne (kasutatakse, kui jälgitavad parameetrid erinevad tavapärastest töövahemikest), ettevaatus (kasutatakse sündmuste puhul, mis nõuavad meeskonna tähelepanu, kuid mitte kohest tegutsemist) või hoiatused (sündmused, mis nõuavad meeskonna viivitamatut tegutsemist).[2]

Mitme rikke korral korreleeritakse asjakohased näidud vastavalt nende olulisusele[2][3].

  • Tase 3: liigne kiirus, tulekahju või seiskumine põhjustab korduva helisignaali koos ereda punase vilkuva tulega.
  • Tase 2: süsteemi rike, kuid mitte lennuohutuse probleem, mis põhjustab ühe helisignaali ja püsivalt kollase valguse.
  • Tase 1: süsteemi halvenemiseni viiva rikke korral süttib kollane tuli.

Süsteemi staatus: kui kõik on töökorras, süttib roheline tuli.[3]

Meeskonna hoiatussüsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

ECAM-ekraan asub tavaliselt kabiini keskel ja koosneb ülemisest ja alumisest ekraanist. Ülemisel ekraanil on põhiteave peamiste süsteemide (peamiselt mootori parameetrite) kohta, näiteks[2]:

  • Airbus A320 ECAM
    mootori põhiparameetrid (tõukejõu režiim, heitgaasi temperatuur, kütusevool jne);
  • üldine ja staatiline õhutemperatuur;
  • pardal oleva kütuse kogus;
  • esi- ja tagatiiva asendid;
  • teliku asend;
  • kokkuvõtlikud teated või remondijuhised.

Alumine ekraan sisaldab tavaliselt sekundaarseid mootoriandmeid õhusõiduki süsteemide oleku kohta või protseduure süsteemi talitlushäirete või rikete korral. See teave kuvatakse mitmel lehel, mis võib hõlmata järgmist[2]:

  • mootori sekundaarsed parameetrid (kasutatud kütus, õli kogus, õlirõhk, õli temperatuur, mootori vibratsioon, rõhk jne);
  • süsteemi olek ja kokkuvõte (AC/DC toide, abijõuallikas, ventilatsioon, salongi rõhk ja hapnik, lennujuhtimissüsteem, hüdrosüsteem, uksed, telik jne);
  • parandusprotseduurid elektrooniliste kontrollnimekirjade kujul.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 G. de Brito, „Study of the use of Airbus flight-deck procedures and perspectives for operational documentation“. 1998.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Y. Lim et al., „Avionics Human-Machine Interfaces and Interactions for Manned and Unmanned Aircraft“, Prog. Aerosp. Sci., kd 102, lk 1–46, okt 2018, doi: 10.1016/j.paerosci.2018.05.002
  3. 3,0 3,1 J. Wasson. Digital Techniques / Electronic Instrument Systems: Module 5 (B2). Tabernash, Colorado, United States of America: Aircraft Technical Book Co.