Elektroülitundlikkus
Elektritundlikkuseks ehk elektriallergiaks ehk elektromagnetiliseks ülitundlikkuseks (inglise k electromagnetic hypersensitivity; lüh EHS) nimetatakse osadel inimestel esinevat kompleksset sündroomi, mida põhjustavad kokkupuuted ja viibimine elektromagnetilist kiirgust kiirgavate seadmete (allikad) lähedal.
Tänapäeval ei ole see laialt tunnustatud ega aktsepteeritud sündroom ega meditsiiniline diagnoos. Paljud arstid ei pruugi osata kirjeldatud sündroomiga inimesi diagnoosida ja ravida, mõni arst võib nende sümptomite põhjal hüpohondriat kahtlustada.
Elektritundlikkuse mehhanisme ei osata tänapäeval kirjeldada, kuna sündroomi arvatakse esinevat väiksel osal (kuni 5%) inimestel. Ei osata püstitada ka õigeid uuringukriteeriume, kuna osadel patsientidel esinevad sümptomid just tugevama elektriväljaga alast eemaldunult.
Lisaks vajaksid uurimist ka EMF-sündroomi põhjustada võivad allikad: patsientidel seostatakse elektriülitundlikkust nii videomaki, arvuti, mobiiltelefoni, elektriäratuskella, raadio, mikrolaineahju, teleri, aga ka mobiilsidemastide ja kõrgepingeliinide läheduses jpm viibimisega.
Austrias (Ärztekammer) anti värsketele uuringutele tuginevalt 3. märtsist 2012 välja juhised Austria arstidele EMF-sündroomi diagnoosiks ja teraapiaks. Nendes juhistes soovitatakse sündroomi rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis kodeerida koodiga "Z58.4. Kiirguse toime".[1]
Elektriülitundlikkuse sümptomid võivad olla dermatoloogilised (punetav, surisev ja põletav tunne nahal), aga ka närvinõrkusega seotud (väsimus, keskendumisraskused, peapööritus, peavalud, iiveldus, südame pekslemine, seedehäired, kumin kõrvades ja raskused magamajäämisel).
Pole selge, kas sündroomiga seostatakse ka immunoloogilist tundlikkust.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Leitlinie der zur Abklärung und Therapie EMF-bezogener Beschwerden und Krankheiten (EMF-Syndrom), Konsensus-Papier der AG-EMF, veebiversioon (vaadatud 2.08.2014) (saksa keeles)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Maarja Kruus, Elektriallergia – tõsine tõbi või moodne hüsteeria, Eesti Päevaleht, 12. juuli 2003, veebiversioon (vaadatud 2.08.2014)
- WHO, Electromagnetic fields and public health, Electromagnetic hypersensitivity, Backgrounder, detsember 2005, veebiversioon (vaadatud 2.08.2014) (inglise keeles)
- Michael Landgrebe, Ulrich Frick, Simone Hauser, Goeran Hajak, Berthold Langguth, Association of Tinnitus and Electromagnetic Hypersensitivity: Hints for a Shared Pathophysiology?, 27. märts, 2009, veebiversioon (vaadatud 2.08.2014) (inglise keeles)
- Christos Baliatsas, Irene Van Kamp, Erik Lebret ja G James Rubin, Idiopathic environmental intolerance attributed to electromagnetic fields (IEI-EMF): A systematic review of identifying criteria, BMC Public Health 2012, 12:643 doi:10.1186/1471-2458-12-643, veebiversioon (vaadatud 2.08.2014) (inglise keeles)
- Lääkärikirja Duodecim, ihotautien erikoislääkäri Matti Hannuksela, Sähköyliherkkyys,, 12.10.2012, veebiversioon (vaadatud 2.08.2014) (soome keeles)
- Nicholas Blincoe, Electrosensitivity: is technology killing us?, The Guardian, Friday 29. märts 2013, veebiversioon (vaadatud 2.08.2014) (inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Elektrosensibilität seisuga 2.08.2014.