Eksimus (karistusõigus)
Eksimus (inglise keeles error) on karistusõiguses süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine, ekslik ettekujutus asjaoludest või asjaoludest mittearusaamine.[1] Karistusseadustik liigitab eksimused kolmeks: koosseisueksimusteks, eksimusteks õigusvastasust välistavas asjaolus ja keelueksimusteks.[2]
Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus[muuda | muuda lähteteksti]
Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus on mitteteadmine või ekslik arusaam teo õigusvastasust välistavatest asjaoludest.[3] Õigusvastasuse eksimused on koosseisueksimuste ja keelueksimuste vahepealsed juhtumid.
Eksimusi õigusvastasust välistavas asjaolus on kahte tüüpi: lubatavuseksimused ja ümberpööratud lubatavuseksimused.[4] Lubatavuseksimuse korral arvab isik, et toime pandud tahtliku teo õigusvastasus on välistatud, kuigi see nii ei ole. Ümberpööratud lubatavuseksimuse korral peab isik tahtlikult toime pandud tegu õigusvastaseks, kuigi esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud.[3] Mõlemad eksimused eeldavad tahtlikku tegu, kuid erinevad intellektuaalse külje ja vastutuse poolest.[4]
Õigusvastasust välistava asjaolu intellektuaalne külg[muuda | muuda lähteteksti]
Õigusvastasust välistava asjaolu olemasolu hinnatakse objektiivsest ja subjektiivsest küljest. Õigusvastasust välistava asjaolu korral ei piisa ainult asjaolu eksisteerimisest ehk objektiivsest küljest. Lisandub isiku teadlikkuse element: isik peab teadma õigusvastasust välistava asjaolu olemasolust. Teo õigusvastasusest teadmise alusel liigituvad õigusvastasust välistava asjaolu eksimused kaheks.[5]
Lubatavuseksimus[muuda | muuda lähteteksti]
Lubatavuseksimuse korral paneb isik teo toime tahtlikult ja hindab selle õigustatuks, arvates, et leiduvad sellised faktilised asjaolud, mis välistavad teo õigusvastasuse. Tegu ei ole tegelikult lubatud, sest õigusvastasuse välistamiseks vajalikke asjaolusid ei eksisteeri.[3]
Eksimus ei pea seisnema õigusvastasust välistavas asjaolus tervikuna, vaid võib olla ka osaline. Näiteks on lubatavuseksimusega tegu ka siis, kui isik eksib kaitsevahendi valimisel või arvab ekslikult, et õigustava asjaolu piirid ulatuvad kaugemale.[4] Eristada tuleb olukorda, kus isik tuvastab ekslikult õigustava asjaolu, kuid väljub tegu toime pannes õigustava asjaolu raamidest. Tegemist ei ole enam lubatavuseksimusega, vaid koosseisueksimusega.[6]
Lubatavuseksimuse puhul on teo süüteokoosseis täidetud, kuid tegu on eksimuse tõttu õiguspärane. Isik ei vastuta seega tahtlikult toime pandud süüteo eest. Seaduses sätestatud juhtudel vastutab isik siiski ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Kui isik paneb teo toime ettevaatamatusest, on ta rikkunud oma hoolsuskohustust. Käibes vajaliku hoolega tegutsedes oleks isik pidanud aru saama, et õigusvastasust välistavat asjaolu ei eksisteeri, ja jõudma järelduseni, et tegu on õigusvastane.[7] Kui karistusseadus ettevaatamatuse korral vastutust ette ei näe, tuleb isik õigeks mõista.[6]
Ümberpööratud lubatavuseksimus[muuda | muuda lähteteksti]
Ümberpööratud lubatavuseksimuse korral paneb isik toime süüteokoosseisule vastava teo ja peab seda õigusvastaseks, kuigi eksisteerivad tegu õigustavad asjaolud. Isik ei tea õigusvastasust välistavatest asjaoludest.[3]
Ümberpööratud lubatavuseksimuse korral on tegu õiguspärane. Isikul on soov panna toime õigusvastast tegu, kuid see ei õnnestu, sest tegu osutub õigustatuks. Ümberpööratud lubatavuseksimusega on tegu olukorras, kus isik viskab katki kellegi korteri akna, kuid ei tea, et seda tehes hoiab ta ära korteris viibija surma gaasimürgistusse, sest väljast pääseb korterisse õhk. Kuna isik paneb teo toime tahtlikult, vastutab ta süüteokatse eest.[4]
Olemasolu eksimuse eristamine lubatavuseksimusest[muuda | muuda lähteteksti]
Lubatavuseksimusest tuleb eristada olemasolu eksimust, mida kontrollitakse keelueksimuse all. Nii lubatavuseksimuse kui olemasolu eksimuse korral arvab isik ekslikult, et eksisteerivad õigusvastasust välistavad asjaolud. Lubatavuseksimuse puhul on asjaolud tegelikkuses õigusvastasust välistavad. Konkreetsel juhul neid asjaolusid lihtsalt ei esine. Olemasolu eksimuse korral ei ole aga asjaolud tegelikult õigusvastasust välistavad – õiguskord ei näe ette, et sellised asjaolud õigusvastasust üldse välistada saaks. Seega ei seisne olemusolu eksimuse korral küsimus õigusvastasuses ja seda kontrollitakse süüd tuvastades.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Karistusseadustik, § 17, 31, 39. – Riigi Teataja, RT I, 21.05.2021, 9.
- ↑ Pool, V. Eksimuse karistusõiguslik tähendus Riigikohtu praktika näitel. Magistritöö. Juhendaja Jaan Sootak. Tartu: Tartu Ülikool 2012.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Karistusseadustik, § 31. – Riigi Teataja, RT I, 21.05.2021, 9.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Pikamäe, P., Sootak, J. (koost). Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Lk 158–159. Tallinn: Juura 2021.
- ↑ Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-56-01, p 5.3.
- ↑ 6,0 6,1 Sootak, J. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010. Lk 341.
- ↑ Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-108-13, p 19.