Einar Klaamann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Einar Klaamann (26. märts 1933 Rakvere11. juuli 1986 Tallinn) oli eesti geoloog ja paleontoloog.[1]

Klaamann oli tisleri poeg.[1]

Ta õppis Rakvere 3. algkoolis / 7-klassilises koolis[viide?] ja lõpetas 1952. aastal Rakvere 1. Keskkooli. 1957 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli; 1959–1962 õppis ta Geoloogia Instituudi juures aspirantuuris, 1963 kaitses Eesti Teaduste Akadeemia juures geoloogia-mineraloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eesti NSV ordoviitsiumi ja siluri tabulaadid ja nende stratigraafiline levik".[1]

1957–1969 oli ta Geoloogia Instituudi teadur, 1969–1973 teadussekretär ja 1973–1986 biostratigraafia sektori juhataja.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Ta uuris Eesti aluspõhja, Lõuna-Baltikumi, Skandinaavia maade ja Briti saarte Ordoviitsiumi ja Siluri tabulaate, nende tafonoomiat, muutlikkust, biostratigraafilist levikut, paleoökoloogiat ja -biogeograafiat ning faatsieste ja koralļikoosluste vahelisi seoseid, olles selle uurimissuuna rajajaid. Osales Balti Siluri basseini ökoloogilise mudeli väljatöötamises ning oli koguteose "Eesti silur" (1970) Ülem-Siluri lademete stratigraafiat käsitlevate peatükkide autor. Korallide süstemaatikuna ja biostratigraafina kuulus akadeemik Boriss Sokolovi koolkonda.

Korraldas ekspeditsioone Ukrainasse, Ojamaale, Lätti ja Leetu, osales 1978 NSV Liidu TA Kaug-Ida Teaduskeskuse ekspeditsioonis Austraaliasse Suurele Vallrahule. Käsitles ka nüüdisaegseid korallriffe, Eesti maavärinaid, Eesti geoloogilist uuritust ja geoloogia ajalugu.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Ta avaldas üle 80 teadustrükise, sh 2 monograafiat, samuti üle 300 aimeartikli. 1980. aastail algatas ta paleontoloogiliste monograafiate sarja "Fossilia Baltica".[viide?]

  • "Pozdneordovikskije i rannesiluriiskije Favositida Estonii". Tallin 1964
  • "Inkommunikatnõje tabuljatõ Estonii". Tallin 1966
  • "Coral reefs of Baltic Silurian (structure, facies relations)". Kaasautor Rein Einasto. // Ecostratigraphy of the East Baltic Silurian. Tallinn l982
  • "Fatsialno-ekologitšeskaja harakteristika nekotorõhh rifov jugo-zapadnoi Patsifiki i priavstraliiskihh vod Indiiskogo okeana". Kaasautor Jevgeni Krasnov. // Biologija korallovõhh rifov. Soobštšestva priavstraliiskihh vod. Vladivostok 1982
  • "Ekosistemõ siluriiskogo basseina Vostotšnoi Pribaltiki (kaasautor)". // Dokladõ 27 Mežd. kongressa. Paleontologija. 2. Moskva 1984
  • "Soobštšestva i biozonalnost tabuljatomorfnõhh korallov silura Pribaltiki". // Teorija i opõt ekostratigrafii. Tallin 1986

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 2. köide

Pesronaalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti entsüklopeedia" 14. Lk 166
  • "Eesti geoloogia: Biograafiline teatmik" (EGBT; koostaja Aasa Aaloe). Tallinn: Eesti Geoloogia Selts, 1995. Lk 47-48
  • "История геологических наук в Эстонии". Tallin 1986. Lk 320
  • Elga Kurik, Heldur Nestor. "Geoloog-paleontoloog ja popularisaator Einar Klaamann (26. III 1933 - ll. VII l986) kolleegide mälestustes". // Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist IX (1993). Lk l86-196
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.