Ehis-toonekurg
| Ehis-toonekurg | |
|---|---|
_Bundala.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Toonekurelised Ciconiiformes |
| Sugukond |
Toonekurglased Ciconiidae |
| Perekond |
Mycteria |
| Liik |
Ehis-toonekurg |
| Binaarne nimetus | |
|
Mycteria leucocephala (Pennant, 1769) | |
 Ehis-toonekure levila – talvitusala, – paigalind | |
| Sünonüümid | |
|
Tantalus leucocephalus | |
Ehis-toonekurg (Mycteria leucocephala) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Ehis-toonekurg on 93–102 cm pikk.[2] Tiiva pikkus on 490–520 mm.[3] Kaalub 2–3,5 kg.[2]
Sulestik on peamiselt valge, tiivad ja saba on mustad. Sulgedeta pea on oranž. Nokk on helekollane, jalad on roosad. Silmad on hallikaspruunid. Sarnaneb välimuselt roosa-toonekurega, kuid ehis-toonekure rind on mustavalgekirju ja tiibadel on valged triibud.[4]
Udusulis pojad on helehallid. Kõhupoolel on väga vähe sulgi. Nokk on roosakas, nokatüvikul on must triip. Silmad on mustad, jalad on roosakad.[5]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Elavad Indias, Sri Lankal, Indohiinas ja Lõuna-Hiinas.[2]
Elavad jõgede ja järvede ääres, padurates ja riisipõldudel, vahel ka rannikul. Võivad pesitseda linnades.[2]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Toituvad peamiselt 1–12 cm pikkustest kaladest, kuid ka konnadest, krabidest ja suurtest putukatest.[6]
Otsivad toitu kuni 25 cm sügavuses vees. Toidu leidmiseks kasutavad peamiselt kompimist. Hoiavad nokka vees ja kõnnivad, mõnikord seisavad paigal. Vahel liigutavad nokka küljelt küljele ja segavad jalaga vett, et kalad peidust välja tuleks.[6]
Toituvad paarides või väikestes parvedes.[2] Pesitsusajal on parved väiksemad. Tavaliselt toituvad päeval, vahel ka öösel. Võivad varastada kala teistelt lindudelt näiteks hall- ja hõbehaigrutelt ning ida-kääbuskormoranidelt.[6]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Pesitsevad kolooniates, vahel koos valge-irvnokkade, haigrute ja iibistega. Viie või kuue puu otsas võib olla 70–100 pesa. Tihti pesitsevad niiluse akaatsia otsas.[2] Okstest ehitatud pesa läbimõõt on 60 cm. Isaslind kogub pesamaterjali ja emaslind ehitab pesa. Pärast pesa valmimist ei jäeta seda järelevalveta, sest liigikaaslased võivad sealt oksi varastada.[5]
Põhja-Indias pesitsevad juulist oktoobrini, Lõuna-Indias novembrist märtsini.[2] Kurnas on 2–5 muna mõõtmetega 66–77 × 42–47 mm. Muna kaalub 75 g. Mune hauvad mõlemad vanemad 30 päeva. Tavaliselt haub emaslind hommikul ja isaslind pärastlõunal.[5] Pojad saavad lennuvõimeliseks 60 päeva vanuselt.[2]
Eluiga
[muuda | muuda lähteteksti]Ehis-toonekurg võib elada 28-aastaseks.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2023). Mycteria leucocephala. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2023.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 458. ISBN 978-84-87334-10-8.
- ↑ Kahl, M. P. (1971). "Flapping Rates of Storks in Level Flight". The Auk. 88 (2).
- ↑ Kahl, M. P. (1972). "Comparative ethology of the Ciconiidae. The wood-stroks (genera Mycteria and Ibis)". Ibis. 114 (1): 15–29. DOI:10.1111/j.1474-919X.1972.tb02586.x.
- 1 2 3 Desai, J. H. (2007). "Feeding ecology and nesting of Painted storks at Delhi Zoo". International Zoo Yearbook. 11 (1): 208–215. DOI:10.1111/j.1748-1090.1971.tb01908.x.
- 1 2 3 Urfi, Abdul Jamil (2011). "Foraging Ecology of the Painted Stork (Mycteria leucocephala): A Review". Waterbirds. 34 (4): 448–456. DOI:10.1675/063.034.0407.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ehis-toonekurg |