Mine sisu juurde

Egiptuse vesiroos

Allikas: Vikipeedia
Egiptuse vesiroos

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Vesiroosilaadsed Nymphaeales
Sugukond Vesiroosilised Nymphaeaceae
Perekond Vesiroos Nymphaea
Liik Egiptuse vesiroos
Binaarne nimetus
Nymphaea lotus
L.

Egiptuse vesiroos (Nymphaea lotus) ehk Egiptuse lootos on vesiroosiliste (Nymphaeaceae) sugukonda vesiroosi (Nymphaea) perekonda kuuluv taimeliik.

Egiptuse vesiroos on mitmeaastane vees kasvav rohttaim, mis moodustab risoome ja võsundeid. Lisaks veepinnal ujuvatele lehtedele arenevad sel tugevad 10–18 cm pikad ja 8–10 cm laiad veealused lehed. Ümarate veepinnal ujuvate lehtede läbimõõt võib ulatuda 30 sentimeetrini. Lehtede pealispind on roheline ja alakülg lilla; servad on teravahambalised. Lehel on ligikaudu 15 kiirjalt lähtuvat roodu, mis ei moodusta võrgustikku.

Egiptuse vesiroosi üksik kahesuguline õis ulatub veepinnast kõrgemale ja selle läbimõõt on 12–25 sentimeetrit. Õis avaneb öösiti, mitme järjestikuse öö jooksul. Neli tupplehte on rohelised. Valgeid kroonlehti on 16–20, kollaseid tolmukaid ligikaudu 75. Tolmukaniidid on kõige laiemad allpool keskkohta. Seemne mõõtmed on 1,4–1,8 × 0,9–1,2 millimeetrit.

Kromosoomide arv 2n = 84.

Nymphaea lotus on pärit Egiptusest, troopilisest ja lõunapoolsest Aafrikast ning Madagaskarilt. Louisiana, Florida, El Salvadori, Costa Rica, Panama, Colombia, Venezuela, Guyana ja Brasiilia aladel on see liik introdutseeritud.

Vanas Egiptuses kasutati lootoseõisi ohvriandidena. Ramses II hauakambrist leiti Egiptuse vesiroosi ja sinise vesiroosi kuivatatud õisi. Vana-Egiptuse lootossamba kapiteelid on vesiroosi paljukroonlehelise õie motiiviga.

Vanakreeka keeles tähistas sõna λωτός lotos mitut erinevat taime: vesiroose, liblikõielist söödataime nagu mesikas või nõiahammas ja müütilist puud, mille vilja sõid lotofaagid.