Enn Soosaare esseistikapreemia
Enn Soosaare esseistikapreemia on Enn Soosaare mälestuseks välja antav eetilise esseistika auhind.
Preemiat annab välja Enn Soosaare Sihtasutus. President Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul nimetati preemia eetilise esseistika auhinnaks. Preemia saab autor, kes on oma kirjutistega aidanud levitada ja arendada ühiskonnas väärtusi, millele Enn Soosaar pühendas kogu oma loometegevuse. Auhinna määrab selleks kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti kirjutava pressi esindajad.[1]
Auhind määratakse ühiskonda eetilisest aspektist käsitleva essee(de) eest. Kui algselt võeti arvesse vaid trükiajakirjanduses ilmunud kirjutisi, siis alates 2019. aastast võivad Enn Soosaare esseistikapreemiale kandideerida ka üksnes elektrooniliselt ilmunud esseed. Küll aga peab algne tekst olema loodud eesti keeles.[2]
Preemia antakse üle Enn Soosaare sünniaastapäeval 13. veebruaril.
Laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]
- 2012 Ilmar Raag essee "Kultuuritust ei ole olemas" eest
- 2013 Kalle Muuli raamatu "Isamaa tagatuba" eest
- 2014 Toomas Paul essee "Aus vale, vale ausus" eest
- 2015 Hent Kalmo essee "Utoopiline Eesti" eest
- 2016 Margus Laidre essee "Kelle sõna valitseb maailma?" eest
- 2017 Jüri Reinvere esseede "Vabadus olla rumal" ja „Hirm kaotada rohkem, kui on juba kaotatud“ ja „Cosi fan tutte ehk Mis on õhtusöögiks?“ ja "Facebooki kiituseks“ eest
- 2018 Marju Lepajõe essee "Tarkus ja õiglus kaitsevad kõiki" ja Postimehe arvamusliidrite lõunal 2017 esitatud kõne "Tõejärgse maailma uudised" eest
- 2019 Hasso Krull esseede "Kosmiline mälu. Posthumanistliku eetika imperatiiv" ja "Imelihtne tulevik. Kaheksa kannaga manifest" eest
- 2020 Eero Epner essee "Sest nad saavad" eest
- 2021 Jüri Saar essee "Meritokraatia vs. stultokraatia" eest