Eestlaste põllumajanduskommuun "Koit"

Allikas: Vikipeedia

Eestlaste põllumajanduskommuun "Koit" oli 1923. aastal peamiselt Kanadast ja USA-st re-emigreerunud eestlaste rajatud kommuun Kubanimaal NSV Liidus.

Kommuun "Koit" oli üks kahest eestlaste rajatud kommuunist NSV Liidus (teine oli kalurite kommuun "Rõbak").

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kommuuni asutamist õhutas takka New Yorgis välja antud ajaleht "Uus Ilm", kus ilmus Lenini üleskutse aidata üles ehitada tööliste riiki.

New Yorgis asus kommuuni organiseerimise büroo, mille arvele tuli kanda 500 dollarit sisseastumismaksu (kalurite kommuuni puhul 300 dollarit). Selle raha eest osteti USA-st kaasa viis traktorit, rehepeksumasin ja muid vajalikke põllutöömasinaid ning põllutööriistu. Riided ja muu esmavajalik tuli lisaks endil kaasa võtta. Kanada Alberta provintsi eestlased lahkusid Eckville'i raudteejaamast ühiselt New Yorki 1. märtsil 1923.

Kommuun asutati Hetman Prilepski endise mõisa maadele. Mõisahoonestusest oli järgi vaid üks väike saun. 1923. aasta jooksul saabusid järk-järgult kõik kommunaarid. Esialgu elati telkides, kuni elamiseks ehitati kaks suurt kahekorruselist maja. Ühe maja esimesel korrusel oli söökla ja kommuuni kontoriruumid, teisel korrusel elati leibkonniti tubades. Süüa sai kolm korda päevas sööklas. Aastatel 1923–1928 töötasu ei makstud ja seetõttu isiklikku raha kellelgi ei olnud. Riided ja jalanõud osteti juhatuse korraldusel ühiselt ja jaotati vajaduse järgi laiali.

1926. aastal liitusid kommuuniga eestlaste kalurite kommuuni liikmed, sest nende kommuun likvideeriti. Selleks ajaks oli kommuunil juba umbes 40 lehma ja 20 hobust. Kommuun reorganiseeriti 1928. aastal kolhoosiks. 1977. aastaks oli kommuunist saanud suurema sovhoosi osakond.

Osa kommunaare läks mõne esimese aasta jooksul tagasi Kanadasse, osa proovis Eestisse re-emigreeruda, osa mõrvati NKVD poolt 1930. aastatel kohapeal, osa elas ja töötas elu lõpuni kommuunis ja sellele järgnenud sovhoosis.

Epiloog[muuda | muuda lähteteksti]

Kommunaaride järglasi elab Venemaal, Eestis ja Kanadas. Kommunaaride järglaste seast võrsus insenere, kes töötasid Moskva autotehases (Leopold Muro) ning Fordi tehaselt ostetud sisseseade ja Fordi väljatöötatud mudelite tootmisõigusega Gorki autotehases (Oskar Muro), osaledes näiteks roomikliikuri GAZ-47 ja kergetanki T-60 väljatöötamisel.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kommuuni kunagisse asupaika on püstitatud mälestusmärk Krasnodari krai Kuštšovskaja rajooni Kommunari külasse Põhja-Kaukaasias.